Hoonete sisekliima ja veetehnika
Õppekava nimetus e.k.
Hoonete sisekliima ja veetehnika
Õppekava nimetus i.k.
Indoor Climate in Buildings and Water Engineering
TalTechi õppekava kood
EAKI02
HTMi õppekava kood
1929
Õppekavaversiooni kood
EAKI02/25
Teaduskond / kolledž
E - inseneriteaduskond
Õppekava juht/programmijuht
Martin Thalfeldt
Õppetöö keel
eesti keel
Õppetase
integreeritud õpe
Maht (EAP)
300
Täistasuline õppekava
ei
Nominaalne õppeaeg
10 semestrit
Õppekavagrupp
arhitektuur ja ehitus
Õppevaldkond
tehnika, tootmine ja ehitus
Õppesuund
arhitektuur ja ehitus
Õppekavarühm
Ehitus ja tsiviilrajatised
Õppe läbiviimise õiguse andmine õppekavagrupis
õppe läbiviimise õigus
Õppe läbiviimise õiguse andmise kehtivuskuupäev
tähtajatu
Õppe läbiviimise õiguse andmise otsuse nr
191
Juurdepääsu tingimused
Keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon. Vastavalt TalTechi vastuvõtueeskirjale.
Õppekava eesmärgid
Õppekava eesmärgiks on ette valmistada ehituse valdkonnas kütte-,
ventilatsiooni- ja jahutuse (KVJ) erialal ning veevarustuse ja kanalisatsiooni (VK) valdkonnas tegutsevaid magistrikraadiga spetsialiste, kes vastaksid Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohaselt kutseala 7. taseme nõuetele ja kellel oleks valmidus inseneritööks KVJ ja VK erinevatel ametialadel.
Õppekava läbinutele luuakse võimalused ja eeldused erialale vastavate teadmiste omandamiseks, mis on ehitusseadustiku asjatundlikkuse põhimõtte üheks aluseks. Samuti luuakse kutseala 7. taseme kvalifikatsiooninõuetele vastavusega eeldus tegutseda tulevikus ehitusvaldkonnas ehitusseadustiku kohaselt pädeva isikuna. Kuva rohkem...
ventilatsiooni- ja jahutuse (KVJ) erialal ning veevarustuse ja kanalisatsiooni (VK) valdkonnas tegutsevaid magistrikraadiga spetsialiste, kes vastaksid Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kohaselt kutseala 7. taseme nõuetele ja kellel oleks valmidus inseneritööks KVJ ja VK erinevatel ametialadel.
Õppekava läbinutele luuakse võimalused ja eeldused erialale vastavate teadmiste omandamiseks, mis on ehitusseadustiku asjatundlikkuse põhimõtte üheks aluseks. Samuti luuakse kutseala 7. taseme kvalifikatsiooninõuetele vastavusega eeldus tegutseda tulevikus ehitusvaldkonnas ehitusseadustiku kohaselt pädeva isikuna. Kuva rohkem...
Õppekava õpiväljundid
Õppekava läbinud üliõpilane:
- on omandanud teadmised kütte,
ventilatsiooni ja jahutuse, veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide teoreetilistest alustest ja erinevatest aspektidest;
- suudab algatada, loovalt läheneda, läbi viia ja võtta vastutuse praktilise, rakendusliku ja muu erialast kvalifikatsiooni nõudva probleemi lahendamisele suunatud tegevuse eest nii iseseisvalt kui meeskonnas töötades;
- oskab seostada teoreetilisi teadmisi kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide praktilise tegevusega ning analüüsida, üldistada ja hinnata erialaste protsesside mõjusust, tõhusust ja säästlikkust;
- on võimeline ennast väljendama eri- ja kutsealaselt oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles kõnes ja kirjas kasutades korrektset erialast terminoloogiat;
- suudab kriitiliselt hinnata oma teadmisi ja oskusi nii ühiskonnas kui kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide valdkonnas asetleidvate arengute kontekstis ning valdab iseseisvaks õppimiseks vajalikke meetodeid.
- valdab erialaseks tööks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, mille tulemusena suudab lihtsalt kasutada kutseala reguleerivaid õigusakte, tehnilisi norme ja standardeid. On võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes. Kuva rohkem...
- on omandanud teadmised kütte,
ventilatsiooni ja jahutuse, veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide teoreetilistest alustest ja erinevatest aspektidest;
- suudab algatada, loovalt läheneda, läbi viia ja võtta vastutuse praktilise, rakendusliku ja muu erialast kvalifikatsiooni nõudva probleemi lahendamisele suunatud tegevuse eest nii iseseisvalt kui meeskonnas töötades;
- oskab seostada teoreetilisi teadmisi kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide praktilise tegevusega ning analüüsida, üldistada ja hinnata erialaste protsesside mõjusust, tõhusust ja säästlikkust;
- on võimeline ennast väljendama eri- ja kutsealaselt oma õppekeeles ja vähemalt ühes võõrkeeles kõnes ja kirjas kasutades korrektset erialast terminoloogiat;
- suudab kriitiliselt hinnata oma teadmisi ja oskusi nii ühiskonnas kui kütte, ventilatsiooni ja jahutuse või veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide valdkonnas asetleidvate arengute kontekstis ning valdab iseseisvaks õppimiseks vajalikke meetodeid.
- valdab erialaseks tööks vajalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaid, mille tulemusena suudab lihtsalt kasutada kutseala reguleerivaid õigusakte, tehnilisi norme ja standardeid. On võimeline jätkama õpinguid doktoriõppes. Kuva rohkem...
Õppekava lõpetamistingimused
Õppekava täitmine nõutud mahus ja lõputöö kaitsmine TalTechi
senati kehtestatud korras; cum laude diplomi saamiseks peab olema lõputöö kaitstud hindele "5" ja kaalutud keskhinne vähemalt 4,60, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid. Kuva rohkem...
senati kehtestatud korras; cum laude diplomi saamiseks peab olema lõputöö kaitstud hindele "5" ja kaalutud keskhinne vähemalt 4,60, kusjuures arvestatakse kõiki akadeemilisele õiendile kantavaid hindeid. Kuva rohkem...
Antavad kraadid
ehitusteaduste magister
Õppekava versiooni struktuur:
Mooduli liik
EAP kokku
Üldõpe
54.0
Põhiõpe
81.0
Eriõpe / peaeriala
123.0
Vabaõpe
12.0
Lõputöö
30.0
Kokku
300.0
- +PEAERIALA 9: hoonete sisekliima ja veetehnika
- +MOODUL: Üldained 54.0 EAP (Üldõpe)EesmärgidÜldainete mooduli eesmärgiks on:
1) Arendada üliõpilase analüüsivõimet ja silmaringi ning oskust seostada õpitavat eriala teiste valdkondade ja ühiskonnas toimivate protsessidega.
2) Anda alusteadmised erialaspetsiifiliste matemaatiliste distsipliinide alalt ning näidata matemaatika võimalikke rakendusi inseneriülesannete lahendamisel.
3) Õpetada infotehnoloogia toimimispõhimõtteid ja arendada kriitilist analüüsivõimet koos vastutustundlike hoiakute kujundamisega infotehnoloogia turvalisel ja eetilisel kasutamisel.
4) Õpetada üliõpilasi leidma, hindama ja rakendama oma erialases kontekstis olulist loodusteaduslikku teavet.
5) Anda üliõpilasele ülevaade erialases kontekstis olulistest loodusteaduste valdkondadest ning luua eeldused nende baasteadmiste rakendamiseks oma erialaga seotud probleemide analüüsil.
6) Arendada ruumikujutlusvõimet ja graafilise modelleerimise oskust ning objekti geomeetriliste vormide tundmaõppimisega mõtlemisoskust.
Valikainete bloki saab üliõpilane kujundada oma eelnevatest teadmistest ja huvidest lähtuvalt valides loodusteaduste, matemaatika ja IKT või sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondade õppeainete vahel. Kuva rohkem...ÕpiväljundidMooduli läbinud üliõpilane:
1) mõistab ühiskonna toimimise
ja oluliste ühiskondlike protsesside põhilisi kontseptsioone ning oskab nendest lähtuvalt arutleda ning argumenteerida ühiskonnakorralduslike probleemide üle;
2) oskab seostada õpitavat eriala teiste valdkondade ja ühiskonnas toimivate protsessidega ning mõistab oluliste ühiskondlike protsesside tähtsust ja mõju oma eriala kontekstis;
3) on võimeline rakendama matemaatikas õpitut inseneriülesannete lahendamisel;
4) mõistab infotehnoloogia toimimispõhimõtteid, oskab tõhusalt kasutada infootsingu võimalusi ning rakendada küberturvalisuse ja -eetika põhimõtteid;
5) on arendanud oma teadmisi sõltuvalt varasematest teadmistest ja erihuvidest keeleõppe,statistika, ja/või matemaatika tarkvara ja numbriliste meetodite valdkonnas;
6) oskab kasutada füüsikalisi suurusi, ühikuid, vektoralgebrat, diferentsiaal- ja integraalarvutust mehaanika, termodünaamika, elektromagnetismi ja optika probleemide analüüsil ning lahendamisel, lähtudes enda eriala vajadustest;
7) seostab mehaanikat, termodünaamikat, elektromagnetismi ja optikat, lähtudes enda eriala vajadustest inseneriteadustega seotud probleemide ja meid ümbritseva elukeskkonna nähtuste kirjeldamisel ja analüüsil;
8) oskab kasutada loogilist ja analüütilist mõtlemist ning süsteemset lähenemist ruumigeomeetriliste ülesannete lahendamisel kujutiste / jooniste abil;
9) tunneb ratsionaalseid töövõtteid graafiliste lahenduste teostamisel;
10) on võimeline analüüsima ja modelleerima tehismaailmas ja looduses esinevaid ruumilis-mahulisi vorme. Kuva rohkem...Kohustuslikud ained:Aine nimetusAine koodEAPTunde nädalasLoenguidPraktikumeHarjutusiE/A/HÕpetamise semesterKokku: 42.0 EAPValikained:Aine nimetusAine koodEAPTunde nädalasLoenguidPraktikumeHarjutusiE/A/HÕpetamise semesterKokku: vähemalt 12.0 EAP - +MOODUL: Ehituse sidusained 81.0 EAP (Põhiõpe)EesmärgidEhituse sidusainete mooduli eesmärgiks on anda süsteemne ülevaade erialaga seonduvatest ainetest, millest moodustuvad baasteadmised edasistele erialaõpingutele.
Valikainete eesmärgiks on avada üliõpilastele ehitusega seotud oluliste valdkondade taustsüsteem, andes ülevaade stuudiumi jooksul õpetatavate ainete vahelistest seostest ning avardada üliõpilase silmaringi, elektrivarustuse, geodeesia, hüdro- ja aerodünaamika, ettevõtluse ja ehitusfüüsika valdkonnas. Kuva rohkem...ÕpiväljundidMooduli õppeained läbinud üliõpilane on omandanud vajalikud eelteadmised KVJ (küte,
ventilatsioon, jahutus) ja VK (vee- ja kanalisatsioonisüsteemide), eriõppe õppeainete omandamiseks järgmistes kompetentsides:
1) Seostab termodünaamika põhimõtteid ja KVVKJ süsteemide toimimist, õhutöötlusprotsesside ja jahutuse ja ventilatsioonisüsteemide toimimist, hüdraulika, hüdro- ja aerodünaamika ja KVVKJ süsteemide toimimist.
2) Tunneb hoonete piirdetarinditele esitatavaid nõudeid, oskab kavandada ehitusfüüsikaliselt toimivaid piirdeid ning hinnata projektlahenduse ehitusfüüsikalist sobivust.
3) Omab baasteadmisi BIM kontseptsioonist, tehnoloogiast ja modelleerimise põhimõtetest ja oskab BIM-i vahendeid rakendada.
4) Seostab tugevusõpetuse kursuste raames omandatud teoreetilisi teadmisi KVVKJ süsteemide projekteerimisega.
5) Seostab hüdrogeoloogiat, pinnasemehaanikat ja VK süsteemide projekteerimist.
Valikainete sooritamine süvendab teadmisi valitud ainetes. Kuva rohkem...Kohustuslikud ained:Aine nimetusAine koodEAPTunde nädalasLoenguidPraktikumeHarjutusiE/A/HÕpetamise semesterKokku: 63.0 EAPValikained:Aine nimetusAine koodEAPTunde nädalasLoenguidPraktikumeHarjutusiE/A/HÕpetamise semesterKokku: vähemalt 18.0 EAP - +MOODUL: Hoonete sisekliima ja veetehnika 93.0 EAP (Eriõpe / peaeriala)EesmärgidAnda põhiteadmised:
1) Hoone sisekliimast ja seda tagavatest süsteemidest, energiatõhusa hoone kavandamisest ja süsteemide projekteerimisest ja standarditest.
2) Hoonete ventilatsioonist, süsteemide komponentidest ja õhutöötlemisest ning süsteemide projekteerimisest.
3) Kütte-, soojusvarustuse- ja jahutussüsteemidest, nende komponentidest, süsteemi valikust, kütte- ja jahutuskoormuse määramiseks ja hoone kütte- soojusvarustuse- ja jahutussüsteemi konstrueerimiseks.
4) Linna/asula ja hoonete veevarustusest ja kanalisatsioonist.
5) Veetarbimisest, veeallikatest, veehaaretest, tarbevee töötlusest, veetöötlusjaamadest, jaotusvõrgust.
6) Reo- ja sademevee kogumisest, kanalisatsioonivõrgust, reovee puhastamisest, reoveepuhastitest ja juhtimisest loodusesse.
Anda teadmisi loodusliku ja ehitatud keskkonna omavahelistest seostest ja inimtegevusest keskkonnale avaldatavast mõjust (sh jäätmed, saastunud pinnas), selle hindamisest, vähendamise meetmetest ja insenertehnilistest lahendustest arvestades veekogude valgalapõhimõtet.
Anda teadmisi ja praktikat veevarustuse ja kanalisatsiooni, erinevate veekeskkonnaehitiste, rajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Tutvustada KVVKJ süsteemide automaatika aluspõhimõtteid. Kuva rohkem...ÕpiväljundidMooduli õppeained läbinud üliõpilane:
1) teab nõudeid sisekliimale. Oskab kavandada energiatõhusaid hooneid ja tunneb normdokumentatsioone;
2) tunneb erinevaid küttesüsteeme ja nende töö põhimõtteid. Oskab projekteerida vesiküttesüsteeme. Tunneb erinevaid soojusvarustussüsteeme ja nende töö põhimõtteid. Omab põhiteadmised soojusvarustussüsteemide projekteerimisest;
3) omab teadmisi ventilatsioonisüsteemidest, nende konstrueerimisest, ruumide õhuvahetusest, ventilatsiooniagregaatidest, ventilatsioonisüsteemi komponentidest, soojustagastitest, ventilaatoritest, süsteemide aerodünaamilisest arvutusest, õhupuhastusest, müraarvutusest;
4) oskab projekteerida lihtsamaid ventilatsioonisüsteeme;
5) omab teadmisi õhu oleku muutuste kujutamiseks niiske õhu diagrammil, talvistest ja suvistest õhutöötlemise protsessidest, õhu konditsioneerimise süsteemidest ja seadmetest;
6) oskab projekteerida lihtsamaid õhu konditsioneerimissüsteeme;
7) omab põhiteadmisi kahjulikest ainetest õhus, nende kontsentratsioonidest, õhu puhastamise meetoditest ja seadmetest;
8) tunneb jahutussüsteeme, külmutusmasinaid ja nende komponente. Omab oskusi jahutuskoormuse määramiseks, hoone jahutussüsteemi konstrueerimiseks, külmajaama ja selle komponentide valikuks;
9) oskab projekteerida hoone veevärki ja kanalisatsiooni;
10) teab veekvaliteedi iseärasusi ja nõudeid ning tunneb loodusliku vee puhastustehnoloogiaid ja seadmeid;
11) tunneb erinevaid veevarustuse süsteeme ja omab põhiteadmisi nende projekteerimiseks ja ehitamiseks;
12) teab veekasutuse ja veesäästu nõudeid ning reovete omadusi ja nõudeid nende koostisele;
13) teab nõudeid heitvete, sh sademevee juhtimiseks loodusesse. Tunneb reo- ja sademevee kogumise ja kanalisatsiooni süsteeme ja omab põhiteadmisi nende projekteerimiseks ja ehitamiseks;
14) tunneb reovete puhastustehnoloogiaid ja seadmeid ja omab põhiteadmisi nende projekteerimiseks ja ehitamiseks.
Teab keskkonnale avalduva inimtegevuse võimalikke mõjusid ja omab võimekust leida sobivaid insenertehnilisi lahendusi;
15) oskab projekteerida ja ehitada erinevaid veevarustuse ja kanalisatsiooni ja vesi- ja keskkonnarajatisi. Kuva rohkem...Kohustuslikud ained:Aine nimetusAine koodEAPTunde nädalasLoenguidPraktikumeHarjutusiE/A/HÕpetamise semesterKokku: 57.0 EAPValikained:Aine nimetusAine koodEAPTunde nädalasLoenguidPraktikumeHarjutusiE/A/HÕpetamise semesterEKK51306.04.03.00.01.0ESKokku: vähemalt 36.0 EAP - +MOODUL: Praktika 12.0 EAP (Eriõpe / peaeriala)EesmärgidEhitusalaste praktiliste kogemuste saamine ehitusobjektil. Tutvumine ehitustööde igapäevase töökorralduse ja probleemidega vahetult ehitusplatsil,
materjalide ja seadmete tootmisfirma või hooldusfirma juures. Projekteerimisalaste kogemuste omandamine projekteerimisettevõttes. Kuva rohkem...ÕpiväljundidPraktikamooduli ained läbinud üliõpilane:
1) ehitusplatsi praktika läbinud üliõpilane on saanud ehitusplatsil töötamise esmakogemuse ning mõistab ehitusplatsi töökorraldust,
töövõtteid ja töövahendite otstarvet ja ohutust;
2) projekteerimispraktika läbinud üliõpilane on osalenud projekteerimistöös ja tal on esmakogemused töötamaks erialasel projekteerimistööl. Kuva rohkem...Kohustuslikud ained:Aine nimetusAine koodEAPTunde nädalasLoenguidPraktikumeHarjutusiE/A/HÕpetamise semesterKokku: 12.0 EAP - +MOODUL: Valdkondadevaheline probleem- ja projektõpe 18.0 EAP (Eriõpe / peaeriala)EesmärgidRakendada erialateadmisi valdkondadevahelistes meeskondades
lahendades probleemi või projekti ning omandada meeskonnatöö ja suhtlusoskusi Kuva rohkem...ÕpiväljundidMooduli läbinu:
- Lahendab meeskonna liikmena probleemi või projekti osa lähtuvalt enda erialateadmistest;
- Selgitab enda loodud lahenduse valiku põhimõtteid teiste valdkondade spetsialistidele;
- Analüüsib enda ja teiste erialaspetsialistide loodud lahendusi projekti üldeesmärkidest või probleemipüstitusest lähtuvalt. Kuva rohkem...Kohustuslikud ained:Aine nimetusAine koodEAPTunde nädalasLoenguidPraktikumeHarjutusiE/A/HÕpetamise semesterKokku: 6.0 EAPValikained:Aine nimetusAine koodEAPTunde nädalasLoenguidPraktikumeHarjutusiE/A/HÕpetamise semesterKokku: vähemalt 12.0 EAP - +MOODUL: Vabaõpe 12.0 EAP (Vabaõpe)EesmärgidMoodul võimaldab üliõpilastel valida aineid lisaks õppekavas
sisalduvatele ainetele lähtuvalt erihuvidest või edasisest õpingu- ja tööplaanidest ja omandada seeläbi täiendavaid teadmisi. Kuva rohkem...ÕpiväljundidTeadmised ja oskused lähtuvalt üliõpilase erihuvidest. - +MOODUL: Magistritöö 30.0 EAP (Lõputöö)EesmärgidAnda üliõpilastele iseseisva inseneriprojekti koostamise kogemusi,
oskusi rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliste probleemide lahendamisel ja esitada töö tulemusi tervikliku tehnilise dokumentatsioonina. Töö teema valitakse vastavalt tulevasele spetsialiseerumisele. Kuva rohkem...ÕpiväljundidMagistritöö kirjutanud üliõpilane oskab:
1) formuleerida inseneriprobleemi ja koostada selle probleemi lahendamiseks tegevuskava;
2) vormistada tehnilist dokumentatsiooni;
3) kasutada teoreetilisi teadmisi inseneriprobleemide analüüsil ning lahenduste sünteesil. Kuva rohkem... - +TÜÜPÕPINGUKAVA: sügis päevaõpe