Õppeaine üldeesmärk on:
- tutvustada peamiseid teooriaid, mis seletavad valitsemisega seotud nähtuseid digiajastu kontekstis ning tänase mõtlemise tähtsamaid arengusuundi;
- selgitada digitaalse valitsemise kontseptsiooni ja rolli avaliku halduse süsteemis ja avaliku halduse reformimisel;
- tutvustada olulisi ja aktuaalseid digiajastu valitsemise küsimusi andmete teisenenud rollist kuni riigi ja kodanike suhete ümbermõtestamiseni;
- tutvustada võimalusi avaliku sektori innovatsiooniks suurandmete ning analüütika kasutamisest avalike teenuste disainimise ja „targa linna“ lahendusteni;
- anda ülevaade valitsemise arengutest digiajastu kontekstis Eestis ja mujal;
- avada peamised probleemid tänapäeva valitsemises, mis tõukuvad digitehnoloogiate kasutuselevõtu praktikatest.

General objective of the course is to:
- introduce the main theories informing and explaining governing in the digital era;
- introduce the concept of digital governance and its role in public administration system, public administration reform and related debates;
- introduce the key issues in governing in the digital age from the increasingly controversial role of data to changing relationship between the state and people;
- present opportunities for public sector innovation from the use of big data and analytics to public service design and ‘smart city’ approaches;
- give an overview of the current digital governance state of affairs in Estonia and beyond;
- provide critical reflections on governance problems related to the use of digital technologies.

Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane:
- teab digiajastu valitsemise kujunemise tausta, peamisi teooriad, arenguid ja omab arusaama hetkeseisu kohta;
- mõistab avaliku halduse toimimist ja suudab analüüsida digitehnoloogiatest tulenevaid võimalusi ja ohte selle toimimispõhimõtete muutmiseks;
- orienteerub peamistes digiajastu valitsemise sõlmküsimustes;
- tunneb peamisi Eesti ja muu maailma suundumusi digiajastu valitsemises;
- oskab kriitiliselt hinnata digitehnoloogiate kasutuselevõtu mõju riigi rollile ühiskonnas.

After successfully passing the subject the student:
- has acquired basic knowledge about the main theories explaining governing in the digital era and its historical evolution and the current state of affairs;
- understands the logic of public administration and the opportunities and risks related to digitally enabled public sector reform attempts;
- have basic insights into the key issues of governing in the digital era;
- knows the main digital governance trends in Estonia and beyond;
- can critically analyze the impact of digital technologies on public sector governance.

Kursuse peamine idee on aru saada, kuidas suurenev digitehnoloogiate kasutuselevõtt avalikus sektoris mõjutab avaliku sektori valitsemist ning riigi rolli ühiskonnas. Kursusel analüüsitakse, kuidas digiajastu valitsemine välja kujunes, arenes ning milliste tagajärgedega. Kursusel kombineeritakse ajaloolist, kriitilist ning tulevikku suunatud debatte sissevaadetega Eesti ja muu maailma praktikatesse. Kursuse diskussioonid käsitlevad olulisemaid tänapäeva digivalitsemisega seotud debatte riigi ja kodanike vahelise suhete muutusest andmepõhiste otsustusmehhanismide üha suurenevale kasutuselevõtuni.

The idea of the course is to discuss how digital technologies specifically and the digital era in general shape governing in and by the public sector. The course will look into how the relationship between digital technologies and governing has emerged and evolved, and with what consequences. As such, the course combines critical, historical and future-oriented debates on governing in the digital era with insights into the current Estonian, European and global digital governance practices. The debates will touch upon several key issues of our time from changing relationship between the state and people to the increasing role of data-driven decision-making practices.

Hinne kujuneb kirjaliku eksami (50%) ja kodutöö (50%) põhjal.
Üliõpilaste mõistmist loengutes käsitletu ja lugemismaterjali osas hinnatakse kirjaliku eksami ja kodutööga.

The grade is based on the written exam (50%) and the home assignment (50%).
Students` understanding about the content of lectures and reading materials will be evaluated with the exam and home assignment.

Iseseisev töö on individuaalne kursusetöö, mille eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel demonstreerida kriitilise mõtlemise, kontseptuaalse analüüsi ja argumenteerimise oskusi, allikate ja tõendite kasutamist, lugemuse haaret ja asjakohasust.

The goal of the coursework is to allow students to demonstrate their critical thinking and conceptual analysis skills, cohesion of arguments, use of sources and evidence, and the breadth and relevance of reading.

Vt kursuse Moodle lehelt

-