õppeaine eesmärgid eesti k
Anda üliõpilastele teadmised soojuslevi põhiviiside (konduktsioon, konvektsioon, radiatsioon) seaduspärasustest ning õpetada neid rakendama inseneriarvutustes ja eksperimentaalsetes uuringutes; luua interdistsiplinaarseid seoseid matemaatika, füüsika, keemia teadmiste ja antud õppeaines saadavate teadmiste vahel; luua alus erialaainete õppimiseks.
õppeaine eesmärgid inglise k
To provide knowledge of the regularities of the main ways of heat transfer (conduction, convection, radiation) and to teach to use them in engineering calculations and experimental investigations; to create interdisciplinary connections between knowledge of mathematics, physics, chemistry and the knowledge of the given course; to create a base for specialized courses study.
õppeaine õpiväljundid eesti k.
Aine sooritanud üliõpilane: (1) tunneb soojuslevi põhiviise ja seaduspärasusi; (2) tunneb soojusvahetusseadmete tüüpe ning arvutuste aluseid; (3) oskab rakendada soojuslevi seaduspärasusi inseneriarvutuste teostamiseks; (4) tunneb soojusvahetusaparaatide ehitust ning tööpõhimõtet; (5) oskab teostada soojusvahetusprotsesside laboratoorseid uuringuid; (6) oskab interpreteerida eksperimentide tulemusi, teostada arvutusi, koostada tööaruannet; (7) on omandanud meeskonnatöö kogemuse; (8) oskab leida ainealast informatsiooni, kasutades erinevaid allikaid (õpikud, käsiraamatud, interneti ressursid).
õppeaine õpiväljundid ingl k.
A student passed the course: (1) knows the main ways of heat transfer and regularities; (2) knows types of heat exchange equipment and fundamentals of calculation; (3) can apply regularities of heat transfer for engineering calculations carrying out; (4) knows construction of heat exchange apparatuses and their principles of operation; (5) is able to carry out laboratory investigations of heat exchange processes; (6) can interpret the results of experiments, implement calculations, compile a working report; (7) has acquired experience of a teamwork; (8) can find information in the field of the subject using different sources (textbooks, handbooks, internet resources).
õppeaine sisu lühikirjeldus eesti k
Soojusleviprotsessid keemiatehnoloogias. Termodünaamika I seadus. Ainete soojusfüüsikalised omadused. Soojusbilansid. Soojuslevi põhiviisid: konduktsioon, konvektsioon, radiatsioon. Sarnasusteooria. Sarnasusarvud. Konduktiivse, konvektiivse ja kiirgussoojuslevi arvutused. Soojusprotsessid vedeliku keemisel ja auru kondenseerumisel. Soojusläbikanne. Soojusekadu. Soojusvahetusseadmed. Soojusvahetusseadmete tüübid. Arvutused soojusvahetusaparaatide põhiparameetrite määramiseks.
Aineosaks on praktikum. Laboratoorsed tööd teostatakse rühmatööna. Teemad: soojusvahetusprotsessi uurimine soojusvaheti mudelil, manteltorusoojusvaheti, aurutusseade, kuivatusprotsessi uurimine, soojusekadu määramine.
õppeaine sisu lühikirjeldus ingl k
Heat transfer processes in chemical technology. Thermodynamics I law. Thermal-physical properties of the substances. Heat balances. The main ways of heat transfer: conduction, convection, radiation. Similarity theory. Similarity criteria. Conductive, convective and radiative heat transfer calculations. Heat processes during liquid boiling and steam condensation. Heat interchange. Thermal loss. Heat exchange equipment. Types of heat exchange equipment. Calculations on heat exchange apparatuses main parameters determination.
Practical training as a part of the course. Laboratory works are carried out as a teamwork. Topics: investigation of heat exchange processes by a model of heat exchanger, shell-and-tube heat exchanger, evaporation plant, drying process investigation, thermal loss determination.
hindamisviis eesti k
vt fail
hindamisviis ingl k
see attachment
iseseisev töö eesti k
Iseseisva töö orienteeruvaks mahuks eeldatakse 92 tundi. Sellest 24 tundi (ca 1,5 tundi nädalas) on mõeldut aine teoreetilise osa iseseisvaks läbitöötamiseks, 16 tundi (ca 1,0 tund nädalas) harjutusülesannete lahendamiseks, 16 tundi (ca 1,0 tund nädalas) laboratoorsete tööde andmete töötlemiseks ja tööde vormistamiseks; 20 tundi koduse arvutusülesande lahendamiseks, 8 tundi testideks ja 8 tundi eksamiks ettevalmistamine.
iseseisev töö ingl k
Supposed volume of independent work is 92 hours. Herein 24 hours (ca 1,5 hours per a week) are intended for lectures materials self-dependent elaborating, 16 hours (ca 1,0 hours per a week) for exercise tasks solving, 16 hours (ca 1 hour per a week) for laboratory data processing and works forming; 20hours for homework calculation tasks solving, 8 hours for the tests and 8 hours for exam preparation.
õppekirjandus
1) Geankoplis Christie J. Transport Processes and Separation Process Principles (Includes Unit Operation). 4th Ed., 2007.
2) Романков П.Г., Фролов В.Ф. Теплообменные процессы химической технологии. Ленинград: Химия, 1982. - 288 с.
3) Игнатович Э. Химическая техника. Процессы и аппараты. - Москва: Техносфера, 2007. - 656 с.
4) Основные процессы и аппараты химической технологии: Пособие по проектированию. Под ред. Ю.И. Дытнерского., 4-е изд., стереотипное. Москва.: ООО ИД «Альянс». 2008. - 496 с.
5) Романков П.Г., Фролов В.Ф, Флисюк О.М. Методы расчета процессов и аппаратов химической технологии. Санкт-Петербург: Химиздат, 2010. –
õppevormid ja mahud
päevaõpe: nädalatunnid
4.0
sessioonõppe töömahud (semestris):
praktikume
1.0
praktikume
16.0