Pakkuda võimalusi:
1) kasvatus- ja haridusmõtlemise arengulooliseks tundmaõppimiseks isikuti (mööda klassikute jada), oluliste mõistete kulgu järgides ning tänapäeva horisondilt ajaloole vaadates seda väärtuseliselt hinnates;
2) mõtlemiskultuuride ning kultuuriliste praktikate (kasvatuskultuuride) seostamiseks eri aegadel ajaloos;
3) tänapäeva iseloomustavate tendentside ja fenomenide interpreteerimiseks ning sügavamaks mõistmiseks tänu mõtlemise arenguloole.

To offer opportunities for:
1) getting to know the developmental history of educational thinking through persons (following a sequence of classics), by following the course of important terms and looking back on history and evaluating it from today's perspective;
2) drawing connections between thinking cultures and cultural practices (educational practices) in different times throughout history;
3) interpreting and understanding in depth today's tendencies and phenomena thanks to educational thinking.

Üliõpilane:
1) tunneb nii maailma kui Eesti kasvatus- ja haridusmõtlemise arenguloos olulisi isikuid/autoreid, nende teoseid ning ideede ja põhimõistete ja nende tähenduste kulgemist läbi aegade;
2) oskab näha seoseid kasvatus- ja haridusmõtlemise ning vastavate kultuuriliste praktikate vahel;
3) oskab tänapäevaseid tendentse ja ideid kasvatus- ja haridusmõtlemises mõista ja põhjendada, tuginedes arenguloole.

Student:
1) knows important people/authors in the history of educational thinking in both Estonia and the world, their works and the development of their ideas and main concepts and their definitions over time;
2) can see connections between educational thinking and respective cultural practices;
3) can understand and justify today's tendencies and ideas in educational thinking by relying on development history.

1) Liikumine filosoofiast ja distsiplinaarselt mõtlemiselt tänapäevase inter- ja transdistsiplinaarsuse suunas kasvatus- ja haridusmõtlemise ajaloos. Integratiivsus ja aporeetilisus. Kasvatusteaduste süsteem tänapäeval ja selle kujunemislugu. Mõisted: kasvatusteadus, haridusteadus, pedagoogikateadus.
2) Üldised kontseptsioonid/mõtlemiskultuurid tänapäeval– vaimuteaduslik pedagoogika, empiiriline, ajalooline, poeetiliselt orienteeritud, süsteemiteoreetiline, evolutsiooniteoreetiline, võrdlev kasvatusteadus.
3) Tänapäevaste mõtlemissuundade ning põhimõistete tähenduste juured ideede arenguloos:
Paideia-mõtlemine antiikajal
Platon, Aristoteles, Demokritos, Quintilianus, Confucius
Kasvatuskultuurid antiikajal, keskajal, uusajal, Ida ja Lääne kultuuriruumis – mõtlemise ja kultuuriliste praktikate seotus
Augustinus, tomism, jesuiitlus, Luther, Morus
Komensky, Locke, Rousseau, Kant
Pestalozzi, Humboldt, Herbart, Marx
Nietzsche ja kultuurikriitiline liikumine Euroopas ja selle mõjud reformpedagoogilisele liikumisele, Kerschensteiner, Key, Lay, Meumann
Adorno, Foucault, Dewey, Makarenko
4) Kasvatus- ja haridusteadusliku mõtlemise arengulugu Eestis:
Alfred Koort, Peeter Põld, Hilda Taba, Mihkel Kampmann
Johannes Käis, Ferdinand Eisen
Aleksander Elango, Enn Koemets, Lembit Andresen
Heino Liimets ja Inge Unt
Helga Kurm, Jaan Mikk, Jüri Orn, Eha Hiie, Peeter Kreitzberg, Edgar Krull, Inger Kraav, ainedidaktiline mõtlemine (Reet Selg, Kalju Leht, Viivi Maanso, Olaf Prinits, Heino Rannap) ja PTUI tegevus
Olulisemaid kasvatus- ja haridusteadlasi tänapäeva Eestis ning uurimissuundi
Eesti kasvatus- ja haridusteaduse ning pedagoogika võrdlus kolmel ajaperioodil ning tulevikuperspektiividest: 20. sajandi I pool; nõukogudeaeg; tänapäeva Eesti Vabariik (1991- k.a.)
Eesti kasvatus- ja haridusteadusliku mõtlemise positsioneerumine tänapäeva mõttesuundade kontekstis – võimalused ja vajakajäämised.

1 Moving from philosophical and disciplinary thinking to today's inter- and transdisciplinarity in the history of educational thinking. Integrativeness and aporia. Today's educational system and the history of its development. Terms: pedagogy, education science, pedagogical science.
2 General concepts/thinking cultures today: mental science pedagogy, empiric, historic, poetically oriented, system theoretical, evolution theoretical, comparative pedagogy.
3 The roots of today's thought directions and meanings of main concepts in the developmental history of ideas:
Paideia education in antiquity
Plato, Aristotle, Democritus, Quintilian, Confucius
Education cultures in antiquity, the Middle Ages, the modern era, Eastern and Western cultural space: the connection between thinking and cultural practices
Augustine, Thomism, Jesuitism, Luther, More
Komensky, Locke, Rousseau, Kant
Pestalozzi, Humboldt, Herbart, Marx
Nietzsche and the culture critical movement in Europe and its effects on the reform pedagogical movement, Kerschensteiner, Key, Lay, Meumann
Adorno, Foucault, Dewey, Makarenko
4 The developmental history of educational thinking in Estonia:
Alfred Koort, Peeter Põld, Hilda Taba, Mihkel Kampmann
Johannes Käis, Ferdinand Eisen
Aleksander Elango, Enn Koemets, Lembit Andresen
Heino Liimets and Inge Unt
Helga Kurm, Jaan Mikk, Jüri Orn, Eha Hiie, Peeter Kreitzberg, Edgar Krull, Inger Kraav, subject didactical thinking (Reet Selg, Kalju Leht, Viivi Maanso, Olaf Prinits, Heino Rannap) and the actions of PTUI (Institute for the Scientific Research of Pedagogy)
The main pedagogues and educationalists and research directions in Estonia today
Comparison of Estonian pedagogical and educational science and pedagogy in three time periods and future perspectives: The first half of the 20th century; the Soviet era; today's Republic of Estonia (1991-present)
Positioning Estonian pedagogical and educational science in the context of today's thought directios.

Eksamihinne kujuneb:
- seminaritööde ja sealsete arutelude baasil 30%
- kirjaliku eksami ehk ainetesti baasil 30%
- suulise individuaalse eksamidialoogi põhjal õppejõududega 40%
Hindamismeetoditeks on kirjalik ainetest ning suuline dialoog.

The exam grade is based on:
- term papers and discussions (30%)
- written exam i.e. subject test (30%)
- individual oral exam dialogue with teachers (40%)
The assessment methods are a written subject test and oral dialogue.

Iseseisva töö vormis toimub kirjanduse baasil ettevalmistumine 8 seminariks. Seminarid on järgmistel teemadel:
1) Kasvatuskultuur antiigis
2) Kasvatuskultuur keskajal ja uusajal
3) Kasvatuskultuur Idamaades
4) Confucius
5) Põld ja Taba
6) Johannes Käis
7) Heino Liimets
8) Tänapäeva Eesti kasvatus- ja haridusteadlased
Igaks seminariks esitab õppija vastaval teemal ka kirjalikult oma põhiteesid ja lühidalt nende sisuliseks tõestuseks argumentatsioonid. Seminariks iseseisvalt loetavatest teostest/artiklitest tuleb analüütiliselt eristada olulisimad probleemid, fikseerida need endale kirjalikult teesidena, mida põhjendatakse ja mille üle diskuteeritakse seminaris.

Preparation for the 8 seminars based on literature will be done as independent work. The seminars are on the following topics:
1) Education culture in antiquity
2) Education culture in the Middle Ages and the modern era
3) Education culture in the East
4) Confucius
5) Põld and Taba
6) Johannes Käis
7) Heino Liimets
8) Education and pedagogy scholars in today's Estonia
For every seminar, the student will submit their main theses and brief argumentation as proof in written form on each topic. From the works/articles independently read for the seminar, the main issues must be distinguished analytically and written down as fixed theses which will be justified and discussed in the seminar.

1) artikleid ajakirjadest „Akadeemia“ ja „Haridus“ ning „Nõukogude Kool“ (osutatakse neile jooksvalt seoses konkreetsete loengute ja teemadega);
2) M. Tilk „Kasvatus eri kultuurides I, II, III“
3) Confucius „Vesteid ja vestlusi“
4) Koolile pühendatud elu. Toim. F. Eisen
5) J. Käis „Kooli-raamat“
6) H.Liimets „Kuidas õppeprotsess kasvatab?“
7) H.Taba „Kasvatus ja haridus“
8) P.Põld „Lastest tuntakse meid“

-