Tutvumine läänemaise mõttekultuuri kujunemislooga; sissevaade eri ajastute suurte filosoofide ideede maailma; kokkupuude generalisti-teadmisega filosoofia näitel.

An insight into the history of formation of western thinking culture; a glimpse into the world of ideas of outstanding philosophers of a variety of eras; familiarizing oneself with a generalists knowledge on the basis of philosophy.

Üliõpilane:
- oskab orienteeruda lääne filosoofia põhilistes arenguetappides;
- tunneb eri ajastute suurte filosoofide ideede maailma;
- tunneb filosoofia põhimõisteid;
- omab ettekujutust filosoofilise argumenteerimise eripärast;
- omab esmakogemust filosoofide originaaltekstide lugemisest ja neisse sissemõtlemisest;
- oskab avaramal alusel diskuteerida ja argumenteerida.

The student:
- is familiar with the basic stages of development of the western philosophy;
- is familiar with the world of ideas of outstanding philosophers of a variety of eras;
- is familiar with the basic concepts of philosophy;
- has a general vision of the of the specifics of philosophic argumentation;
- has an initial experience in reading and interpreting original texts by philosophers;
- is able to discuss and argue on a larger scale.

Mis filosoofia on? Filosoofia tekkimine. Tarkus. Filosoofia ja teadus. Filosoofia koht ja otstarve vaimukultuuris. Antiikfilosoofia. Platon. Aristoteles. Keskaja filosoofia: patristika ja skolastika. Uusaja filosoofia üldiseloomustus ja põhimõisted. F. Bacon. R. Descartes. J. Locke. Empirism ja ratsionalism. Saksa klassikaline filosoofia. 20. sajandi filosoofia põhisuunad.

What is philosophy? The birth of philosophy. Wisdom. Philosophy and science. Place and designation of philosophy in mental culture. Antique philosophy. Plato. Aristotle. Philosophy of the Middle Ages: patristic and scholastics. General description and basic concepts of philosophy of the New Age. F. Bacon. R. Descartes. J. Locke. Empiricism and Rationalism. The German classic philosophy. General trends of Philosophy of the 20th century.

Seminariettekannete, kodutööde, läbitöötatavate filosoofiliste tekstide ja kontrolltööde arv ja teemad lepitakse kokku semestri alguses. Nende positiivne (osa)hinne on eeldus ja alus arvestuse saamiseks. Vajadusel korraldab õppejõud suulise või kirjaliku arvestusvestluse või -töö.

The amount of seminar presentations, home tasks, philosophical texts to be studied and test papers are settled at the beginning of the semester. Their positive (partial) mark/grade is a prerequisite and the basis for getting a credit. If necessary, the lecturer arranges an oral or written preliminary interview or a written paper.

Iseseisev töö seisneb filosoofide originaaltekstide ja õppekirjanduse läbitöötamises, seminariettekannete ettevalmistamises, kodu- ja kontrolltööde kirjutamises.

Independent work consists instudying philosophers’ original texts as well as textbooks, preparation for seminar presentations, doing home tasks and taking written tests.

E. Saarinen. Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini. Tln 1996; T. Künnapas. Suured mõtlejad. Tln 1992; E. Saarinen. Symposium. Tln 2003; N. Warburton. Philosophy: the Basics. London, 1996.

-