Õppeaine eesmärgiks on kujundada terviklik arusaam elusa ja eluta looduse vahelistest seostest sh:
- erinevate keskkonnatingimuste mõjust liikidele, millised ressursid on liikidele kättesaadavad ning kuidas kujuneb liigi ökoloogiline nišš;
- organismide panusest populatsiooni nende erinevatel eluetappidel ning liigisisese konkurentsi mõjust populatsioonile;
- elus ja eluta tegurite mõjust populatsioonidele, kooslustele ja liigirikkusele;
- millised aine-ja energiavood looduses toimuvad ning milline on inimtegevuse mõju aine- ja energiaringele, sh. ülevaade suurematest keskkonnaprobleemidest;
- millised on võimalused keskkonnakaitseks, miks on keskkonnakaitse oluline ja millised on võimalikud kitsaskohad;
-eetilistest valikutest ja ühiskondlikust vastustest looduskeskkonna kaitsmisel ja jätkusuutlikul majandamisel, sh. keskkonnamõjude hindamisest ning kestlikuse põhimõtete rakendamisest.

The aim of the course is to develop a comprehensive understanding of the connections between living and non-living nature, including:
- the effects of various environmental conditions on species, the resources available to them, and the formation of a species’ ecological niche;
- the contribution of organisms to population dynamics at different life stages and the impact of intraspecific competition on populations;
- the influence of biotic and abiotic factors on populations, communities, and species diversity;
- the flows of matter and energy in nature and the effects of human activities on biogeochemical cycles, including an overview of major environmental problems;
- the possibilities for environmental protection, the reasons for its importance, and potential challenges in its implementation;
- ethical choices and societal responsibilities in conserving the natural environment and managing it sustainably, including environmental impact assessment and the application of sustainability principles.

Aine läbinud üliõpilane:
- mõistab keskkonnatingimuste ja ressursside mõju liikidele ning nende ökoloogilisele niššile ja populatsioonidele;
- teab aine- ja energiaringete põhimõtteid ning oskab selgitada inimtegevuse mõju nende toimimisele;
- selgitab, miks on vaja keskkonnakaitset ja teab erinevaid tegureid, mida võtta arvesse kaitse korraldamisel;
- märkab oma valdkonna eetilisi probleeme ning mõistab ühiskondlikku vastutust nendega tegelemisel;
- arvestab globaalsete keskkonnaprobleemidega oma erialases tegevuses ning kirjeldab erinevaid keskkonnamõjude hindamise meetodeid;
- tunneb jätkusuutliku majanduse eripärasid ja tuvastab toodete, teenuste, materjalide ning protsesside kestlikumaid valikuid;
- läheneb süsteemselt valdkondlikele kestlikkusega seotud väljakutsetele.

After completing this course the student:
- understands the influence of environmental conditions and resources on species, their ecological niches, and populations;
- demonstrates knowledge of the principles of matter and energy cycles and explains how human activities affect their functioning;
- explains the need for environmental protection and identifies the various factors that must be considered in organizing conservation efforts;
- recognizes ethical issues within their field and understands the societal responsibility involved in addressing them;
- takes global environmental problems into account in their professional activities and describes different methods of environmental impact assessment;
- demonstrates knowledge of the characteristics of sustainable economy and identifies more sustainable options for products, services, materials, and processes;
- applies a systemic approach to sustainability-related challenges within their field.

Sissejuhatus ökoloogiasse, ajalugu, põhimõisted, ökoloogilised skaalad. Füüsikalised tingimused ja ressursside kättesaadavus, troofsus, organismide kohastumised, ökoloogilised nišid. Kliima ja bioomid. Indiviidid ja populatsioonid: surm, sünd, liigisisene ja liikide vaheline konkurents, tarbimine, haigused. Molekulaarne ja evolutsiooniline ökoloogia: liikide vaheline ja liigisisene eristumine. Parasitism, mutualism. Populatsiooniökoloogia: populatsiooni jaotus, laigulisus, dünaamika. Kooslus. Toiduvõrgustikud. Aine- ja energiavood. Globaalsed aineringed. Liigirikkus ja mitmekesisus. Keskkonnakaitse ülesanne ja põhivaldkonnad: puhta vee, õhu ja pinnase kaitse; looduskaitse, loodusvarade kasutamine, jäätmekäitlus. Keskkonnaprobleemid: rahvastiku suurenemine, kliimamuutused, energiatarve, liikide hävimine, kõrbestumine.

Introduction to the ecology: history, concepts, ecological scales. Physical environment and availability of resources, trophic levels, adaptations, ecological niches. Climate and biomes. Individuals and populations: birth, death, intraspecific and interspecific competition, consumption, grazing, illnesses. Molecular and evolutionary ecology: intraspecific and interspecific differentiation. Parasitism and mutualism. Population ecology: distribution, patchiness, dynamics. Community. Foodwebs. Mass and energy flows. Global cycles. Species richness and biodiversity. Environment protection: protection of clean water, air and soil; nature protection and conservation, use of natural resources, waste management. Environmental problems: increase of human population, climate change, energy consumption, species extinction, desertification.

Kirjalik eksam, kus hinnatakse üliõpilase omandatud oskusi ökoloogias ja keskkonnakaitses ning neid ühendavates seostes.
Lõpphinne kujuneb punktide üldsumma alusel:
91 punkti - hinne 5
81-90 punkti - hinne 4
71-80 punkti - hinne 3
61-70 punkti - hinne 2
51-60 punkti - hinne 1
50% või vähem - hinne 0

A written exam assessing the student’s skills and knowledge acquired in ecology and environment protection and their interrelations are assessed.
The final grade is based on the total sum of points:
91 points - grade 5
81-90 points - grade 4
71-80 points - grade 3
61-70 points - grade 2
51-60 points - grade 1
50% or less - grade 0

Kodust tööd ei ole.

No homework

Begon, M., Howarth, R. W., Townsend, C.R. (2014) Essentials of Ecology. 4th edition.

-