Selle kursuse eesmärk on selgitada, mis on teaduslik fakt/argument, mis muudab selle niivõrd robustseks ja kuidas saab seda kasutada. Õpetada tudengitele teadusmetodoloogia, kriitilise mõtlemise ja argumentatsiooni aluseid. Tutvustada teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna koostoimet käsitlevaid teooriaid interdistsiplinaarses kontekstis.
Aines osalevad erinevate õppekavade ja -valdkondade üliõpilased, kellele õpetatakse kuidas kasutada erinevate distsipliinide lähenemist mitmesuguste aktuaalsete probleemide käsitlemisel. Õppeprotsessi käigus kaasatakse üliõpilasi erinevate tekstide, filmide, tööde arutellu, mille käigus nad peaksid kriitiliselt analüüsima omaenda distsipliinist tulenevaid vaateid ning mõistma valdkondade vahelisi ja üleseid seoseid.

The aim of the course is to explain what stands as a scientific fact/argument, what makes it so robust and what use can be made of it. To teach students the essentials of scientific methodology, critical thinking and argumentation. To introduce the main theories on the interplay between science, technology and society in interdisciplinary context.
Students from different programs and disciplines will be taught how to adopt various disciplinary approaches to actual problems. During the classwork students will be engaged in discussions about texts they read, movies they watch, works they do, in order to analyse their views which spring from their disciplinary backgrounds and to understand connections between disciplines and underlying them.

Aine edukal läbimisel üliõpilane:
- tunneb ära teiste loodud argumente ning suudab hinnata nende tugevusi ja nõrkusi;
- tunneb teadusliku arutluse põhimõtteid ning oskab eristada ja diskrediteerida ebateaduse väiteid ja argumente;
- mõistab teaduse, tehnoloogia ja ühiskonna tähendust ning nende vastastikku mõju;
- demonstreerib edasijõudnud tekstist arusaamise ja kirjutamise oskust.

After successfully passing the course, the student:
- is able to recognize the arguments that others make and evaluate their strengths and weaknesses;
- is familiar with the principles of scientific reasoning and can recognize and discredit pseudo-scientific claims and arguments;
- understands the meaning of science, technology and society and comprehends the interplay between them;
- demonstrates advanced reading and writing skills.

Kursus algab filosoofia ja spetsiifilisemalt teadusfilosoofia tutvustamisega. Esimesed loengud ja seminarid on pühendatud argumentidele. Tudengitel tuleb luua ja hinnata argumente. Selleks tutvustatakse mõningaid formaalse ja mitteformaalse loogika põhimõisteid (nagu tõde, kehtivus, korrektsus). Seejärel pöördutakse teadusliku arutlemise ja praktika juurde. Käsitletakse teadusfilosoofia keskseid kontseptsioone (teadmine, hüpotees, paradigm, selgitus, kausaalsus). Lõpuks uuritakse kursusel küsimusi, mis on seotud teaduse ja tehnoloogia rakendamisega ning järelmitega ühiskonnas (ekspertiis, valitsemine, teadus- ja tehnoloogia eetika, teaduse populariseerimine).
Harjutusi klassiruumis ja kodutöid tehakse nii individuaalselt kui ka grupitööna.

The course opens with an introduction to philosophy in general and to the philosophy of science in particular. The first sessions will be devoted to arguments. Students will be asked to develop and assess arguments. For the purpose, some key concepts of informal and formal logic will be introduced (truth, validity, soundness). Then the course will turn to scientific reasoning and practice. Some central concepts in philosophy of science (knowledge, hypothesis, paradigms, explanation, causality) will be discussed. Finally the course will explore issues connected to the applications and implications of science and technology in society (expertise, governance, ethics of science and technology, science popularization).
Homework and activities in the class will be done individually as well as in the groups.

Tudengid peavad kursuse läbimiseks kirjutama iseseisvalt kolm lühiesseed (iga üks umbes 2lk) teemadel, mis on seotud kursusel käsitletuga ja tudengite endi uurimistööga. Teemad ja tähtajad määratakse kursuse jooksul. Kursuse edukaks läbimiseks peavad tudengid positiivselt sooritama kõik esseed.

Students are asked to write 3 short individual essays (2 pages each) on research topics related to the scope of the course and the students’ personal research. The topics and deadlines are indicated during the course. Students need to pass each of the essays in order to pass the course.

Loengutes käsitletud teemade üle mõtisklemine, järgmisel kohtumisel käsitletavate tekstide lugemine ja ettevalmistamine, loogika ja kriitilise mõtlemise harjutuste sooritamine, lühiesseede kirjutamine jne.

Reflecting on the lectures, reading texts that will be discussed during the next session, doing exercises in logic and critical thinking, writing short essays etc.

Okasha, S. (2002), Philosophy of Science: A Very Short Introduction, Oxford University Press
Hurley, P. J. (2015), A Concise Introduction to Logic, 12th ed., Cengage
Johansson, L.-G. (2016), Philosophy of Science for Scientists, Springer
Olsen, J. K. B. et al. (2009), A Companion to the Philosophy of Technology, Wiley-Blackwell
Bucchi, M. (2004), Science in Society: An Introduction to Social Studies of Science, Routledge
Teised lühemad tekstid, mida kursuse käigus võidakse soovitada. / Other short texts might be progressively recommended during the course.

-