TalTech ÕIS

õppeaine eesmärgid eesti k

Üliõpilastele anda teadmised toidu sensoorsest analüüsist, selle põhimõtetest, organismi füsioloogilistest alustest tunnetuste osas ja individuaalsetest eripäradest erinevate aistingute kujunemisel. Üldteadmiste andmine toidu sensoorsel analüüsil kasutatavate meetodite kohta. Vajalike teadmiste ja praktiliste oskuste andmine toidu organoleptiliste omaduste hindamiseks.

õppeaine eesmärgid inglise k

To provide the students with necessary knowledge of basics and practical application of food sensory analysis based on physiological aspects of sense perception and individual properties of sensation parameters. To give basic knowledge about methods using in food sensory analysis. To give practical skills for assessment of sensorial quality of different food products.

õppeaine õpiväljundid eesti k.

Üliõpilane tunneb sensoorika füsioloogilisi aluseid ja oskab aistinguid kasutada toidu sensoorsel hindamise. Üliõpilased on omandanud vajaliku sõnavara hinnatavate objektide omaduste kirjeldamiseks ja on õppinud kasutama sensoorse analüüsi erinevaid meetodeid ja hindamistehnikaid toidu organoleptiliste omaduste hindamisel.

õppeaine õpiväljundid ingl k.

Students have a knowledge about the physiological basis of sense perception and are able to apply sensory analysis in practice. Students have obtained terminology to describe attributes of assessed objects. They have learned to use different testmethods in sensory analysis and assessment techniques to assess food sensorial quality.

õppeaine sisu lühikirjeldus eesti k

Toidu sensoorses analüüsis kasutatavad mõisted ja terminid. Toidu kvaliteedinäitajad. Toidu organoleptilised omadused ja nende tajumine. Toidu maitset, lõhna ja värvi tagavad ühendid. Lõhnaainete moodustumine. Lõhnaainete instrumentaalanalüüs (naturaalsed ja töötlemise käigus tekkivad ühendid). Toidu tekstuur. Tarbijapaneel. Toidu sensoorse analüüsi meetodid; nõuded hindajatele, katseruumidele.
Praktiline osa: Hindajate eelselektsioon (meeleelundite tundlikkuse testimine). Paneeli koostöövõime väljaselgitamine. Erinevate katsemeetodite (võrdluskatsed, katsed skaalade kasutamisega, järjestamine, skoorimine, kirjeldavad profiilkatsed jt) kasutamine erinevate toidugruppide organoleptiliste omaduste sensoorsel analüüsil ning testitavate mudelainete kasutamisel üliõpilaste sensoorsete võimete väljaselgitamiseks ning arendamiseks

õppeaine sisu lühikirjeldus ingl k

Parameters of food quality. Sensory characteristics of food. Food flavorings and colors. Food texture and its influence on sensoric perception. Methods for sensory analysis of different food products. Requirements for testing rooms, materials and assessors.
Practice: Preliminary selection of assessors (testing of sensibility of human senses). Panel joint-work ability. Using of testmethods (comparison, ranking, scoring, descriptive profile test etc) in sensory analysis of different food products. Continuous training of the sensitiveness of students senses

hindamisviis eesti k

Eksami eeldusteks on kursuse vältel korraldatud kahe testi sooritamine positiivsele hindele ja kursuse lõpus läbitud laboratoorsete tööde arvestus. Nõutav on positiivne hinne, mis on kõrgem kui 50% maksimaalsest hindepunktist. Esimene test hõlmab teoreetilist materjali (kirjanduse ja loengute põhjal tutvustatud materjal) toidutoodete organoleptilisest hinnangust, sealhulgas toidu välimuse, värvuse, lõhna ja tekstuuri hindamist. Teine test hõlmab sensoorse tunnetuse füsioloogilisi aluseid – kompimismeel, nägemine, kuulmine, haistmine ja maitsmine. Üliõpilased vabastatakse kirjalikust eksamitööst juhul, kui nad on sooritanud edukalt nii testid (90% maksimumist ja enam) kui ka laboratoorsete tööde arvestuse. Laboritöö arvestus seisneb kõikide praktiliste tööde edukas sooritamises, hindamistulemuste korrektses dokumenteerimises töölehtedel ja lõputöö teostamises. Lõputöö raames peavad üliõpilased iseseisvalt läbi viima etteantud toidutoote sensoorse analüüsi kirjeldava profiilkatse abil, rakendades selleks eelnevalt omandatud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.
Õpiväljund 1: Üliõpilane tunneb sensoorika füsioloogilisi aluseid.
Hindamismeetod: kirjalikud testid, kirjalik eksamitöö.
Hindamiskriteeriumid: üliõpilane teab viie sensoorse meele füsioloogiat mõistmaks selle kasutamist toidu sensoorsel hindamisel, teab viie meele individuaalseid eripärasid ja selle arvestamist tarbijapaneelis. Üliõpilane oskab sensoorseid erisusi selgitada toiduspetsialistidele.
Õpiväljund 2: Üliõpilane oskab aistinguid kasutada toidu sensoorsel hindamisel. Hindamismeetod: kirjalikud testid, laboritööde arvestus, kirjalik eksamitöö. Hindamiskriteeriumid: Üliõpilane kasutab lõhna ja maitse hindamisel oskuslikult oma sensoorseid võimeid, teab aistingute tundlikkuse piire. Üliõpilane oskab sõnades kirjeldada sensoorse analüüsi jaoks vajalikke aistingute eripärasid ja hindamismeetodeid.
Õpiväljund 3: Üliõpilased on omandanud vajaliku sõnavara hinnatavate objektide omaduste kirjeldamiseks.
Hindamismeetod: Kirjalik test, laboratoorsete tööde arvestus, kirjalik eksamitöö. Hindamiskriteeriumid: Üliõpilane kirjeldab oskuslikult oma meelega tajutavat aistingut ja oskab seda ka kirjalikult selgitada. Üliõpilane kasutab sensoorsel hindamisel töölehtede täitmisel õigeid oskussõnu. Üliõpilane teab terminoloogiat ja katsemeetodeid käsitlevate EV standardite sisu.
Õpiväljund 4: Üliõpilane on õppinud kasutama sensoorse analüüsi erinevaid meetodeid ja hindamistehnikaid toidu organoleptiliste omaduste hindamisel
Hindamismeetod: laboratoorsete tööde arvestus, kirjalik eksamitöö.
Hindamiskriteeriumid: Üliõpilasel on teadmised erinevatest sensoorika meetoditest ja ta oskab valida optimaalse meetodi toidu sensoorseks kirjeldamiseks. Üliõpilane oskab põhjendada oma meetodi valikut. Üliõpilane oskab selgitada poolt- ja vastuargumente erinevate meetodite rakendamisel toidu sensoorses analüüsis. Üliõpilane oskab koostada toidu sensoorse analüüsi protokolli e degustatsioonilehte.

hindamisviis ingl k

Eksami eeldusteks on kursuse vältel korraldatud kahe testi sooritamine positiivsele hindele ja kursuse lõpus läbitud laboratoorsete tööde arvestus. Nõutav on positiivne hinne, mis on kõrgem kui 50% maksimaalsest hindepunktist. Esimene test hõlmab teoreetilist materjali (kirjanduse ja loengute põhjal tutvustatud materjal) toidutoodete organoleptilisest hinnangust, sealhulgas toidu välimuse, värvuse, lõhna ja tekstuuri hindamist. Teine test hõlmab sensoorse tunnetuse füsioloogilisi aluseid – kompimismeel, nägemine, kuulmine, haistmine ja maitsmine. Üliõpilased vabastatakse kirjalikust eksamitööst juhul, kui nad on sooritanud edukalt nii testid (90% maksimumist ja enam) kui ka laboratoorsete tööde arvestuse. Laboritöö arvestus seisneb kõikide praktiliste tööde edukas sooritamises, hindamistulemuste korrektses dokumenteerimises töölehtedel ja lõputöö teostamises. Lõputöö raames peavad üliõpilased iseseisvalt läbi viima etteantud toidutoote sensoorse analüüsi kirjeldava profiilkatse abil, rakendades selleks eelnevalt omandatud teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi.
Õpiväljund 1: Üliõpilane tunneb sensoorika füsioloogilisi aluseid.
Hindamismeetod: kirjalikud testid, kirjalik eksamitöö.
Hindamiskriteeriumid: üliõpilane teab viie sensoorse meele füsioloogiat mõistmaks selle kasutamist toidu sensoorsel hindamisel, teab viie meele individuaalseid eripärasid ja selle arvestamist tarbijapaneelis. Üliõpilane oskab sensoorseid erisusi selgitada toiduspetsialistidele.
Õpiväljund 2: Üliõpilane oskab aistinguid kasutada toidu sensoorsel hindamisel. Hindamismeetod: kirjalikud testid, laboritööde arvestus, kirjalik eksamitöö. Hindamiskriteeriumid: Üliõpilane kasutab lõhna ja maitse hindamisel oskuslikult oma sensoorseid võimeid, teab aistingute tundlikkuse piire. Üliõpilane oskab sõnades kirjeldada sensoorse analüüsi jaoks vajalikke aistingute eripärasid ja hindamismeetodeid.
Õpiväljund 3: Üliõpilased on omandanud vajaliku sõnavara hinnatavate objektide omaduste kirjeldamiseks.
Hindamismeetod: Kirjalik test, laboratoorsete tööde arvestus, kirjalik eksamitöö. Hindamiskriteeriumid: Üliõpilane kirjeldab oskuslikult oma meelega tajutavat aistingut ja oskab seda ka kirjalikult selgitada. Üliõpilane kasutab sensoorsel hindamisel töölehtede täitmisel õigeid oskussõnu. Üliõpilane teab terminoloogiat ja katsemeetodeid käsitlevate EV standardite sisu.
Õpiväljund 4: Üliõpilane on õppinud kasutama sensoorse analüüsi erinevaid meetodeid ja hindamistehnikaid toidu organoleptiliste omaduste hindamisel
Hindamismeetod: laboratoorsete tööde arvestus, kirjalik eksamitöö.
Hindamiskriteeriumid: Üliõpilasel on teadmised erinevatest sensoorika meetoditest ja ta oskab valida optimaalse meetodi toidu sensoorseks kirjeldamiseks. Üliõpilane oskab põhjendada oma meetodi valikut. Üliõpilane oskab selgitada poolt- ja vastuargumente erinevate meetodite rakendamisel toidu sensoorses analüüsis. Üliõpilane oskab koostada toidu sensoorse analüüsi protokolli e degustatsioonilehte.

iseseisev töö eesti k

-

iseseisev töö ingl k

-

õppekirjandus

1. R.Vokk. Toidu sensoorne analüüs I, TTÜ Kirjastus, Tln, 2010, 58 lk.
2. E. Tedersoo. Toidu sensoorne analüüs II, TTÜ Kirjastus, Tln, 2010, 90 lk.
3. H. Tuorila, K. Parkkinen, K. Tolonen. Aistit ammattikäyttöön. WSOY oppimateriaalit OY, 2008, Helsinki.170 s.
4. S. Dreyersdorff. Toidu sensoorse analüüsi alused. Tartu, Vali Press. 2002. 149 lk.

õppevormid ja mahud

päevaõpe: nädalatunnid

4.0

sessioonõppe töömahud (semestris):

loenguid

2.0

loenguid

-

praktikume

1.0

praktikume

-

harjutusi

1.0

harjutusi

-

vastutav õppejõud

-