Anda alusteadmised mikrobioloogia osas. Anda vajalikud teadmised ja praktilised oskused tööks mikrobioloogialaboris.

Anda alusteadmised mikrobioloogia osas. Anda vajalikud teadmised ja praktilised oskused tööks mikrobioloogialaboris.

Üliõpilane omab vajalikke teadmisi mikrobioloogia põhialuste osas. Tunneb mikrobioloogia laboris kasutatavaid põhilisi meetodeid ja töövõtteid.

Üliõpilane omab vajalikke teadmisi mikrobioloogia põhialuste osas. Tunneb mikrobioloogia laboris kasutatavaid põhilisi meetodeid ja töövõtteid.

Mikrobioloogia aine. Mikroorganismide koht eluslooduses. Mikroorganismide põhigrupid. Mikrobioloogia kui teaduse ajalugu. Mikroorganismide morfoloogia (bakterid, riketsiad, mükoplasmad, seened, algloomad, viirused). Bakterite ja seente klassifikatsioon. Mikroorganismide füsioloogia: toitumine, energeetiline ainevahetus. Väliskeskkonna toime mikroorganismidele. Vee, pinnase ja õhu mikrofloora. Mikrobioloogilised protsessid toidutööstuses. Patogeensed mikroorganismid. Infektsioon. Immuunsus. Toidu kaudu levivad haigused. Mikrobioloogia laboratoorium, selle sisustus. Ohutus. Aseptiline tehnika. Mikroskoopia alused: valgusmikroskoobi ehitus, hooldamine, mikroskopeerimismeetodid. Bakterite, pärm- ja hallitusseente morfoloogia. Mikroorganismidest preparaatide valmistamine. Bakterite värvimise meetodid. Mikroorganismide kultiveerimine, söötmete valmistamine, steriliseerimismeetodid, bakterite puhaskultuuride eraldamise meetodid. Mikroorganismide arvukuse määramismeetodid: plaadimeetod, kõige tõenäosema arvu meetod.

Mikrobioloogia aine. Mikroorganismide koht eluslooduses. Mikroorganismide põhigrupid. Mikrobioloogia kui teaduse ajalugu. Mikroorganismide morfoloogia (bakterid, riketsiad, mükoplasmad, seened, algloomad, viirused). Bakterite ja seente klassifikatsioon. Mikroorganismide füsioloogia: toitumine, energeetiline ainevahetus. Väliskeskkonna toime mikroorganismidele. Vee, pinnase ja õhu mikrofloora. Mikrobioloogilised protsessid toidutööstuses. Patogeensed mikroorganismid. Infektsioon. Immuunsus. Toidu kaudu levivad haigused. Mikrobioloogia laboratoorium, selle sisustus. Ohutus. Aseptiline tehnika. Mikroskoopia alused: valgusmikroskoobi ehitus, hooldamine, mikroskopeerimismeetodid. Bakterite, pärm- ja hallitusseente morfoloogia. Mikroorganismidest preparaatide valmistamine. Bakterite värvimise meetodid. Mikroorganismide kultiveerimine, söötmete valmistamine, steriliseerimismeetodid, bakterite puhaskultuuride eraldamise meetodid. Mikroorganismide arvukuse määramismeetodid: plaadimeetod, kõige tõenäosema arvu meetod.

Toimub kolm vahetesti: A - loengud 1-3, B – loengud 4-5, C – loengud 6-7.
Laboratöörsete tööde hinde kujunemise aluseks on kõigi laboratoorsete tööde individuaalne sooritamine, praktilise lõputöö tegemine vähemalt 75% ulatuses ja kirjaliku testi sooritamine vähemalt 51punktile.

Teadmiste koondhindamine toimub vahetestide tulemuste ja laboratoorsete tööde koondhinde baasil. Juhul kui kõik vahetestid ja laboratoorsed tööd on positiivselt sooritatud ja kaalutud keskmine on suurem kui 81% on tagatud hinne 4 ja kui suurem kui 91% hinne 5. Vastasel juhul tuleb sooritada eksamil koondtest.

Toimub kolm vahetesti: A - loengud 1-3, B – loengud 4-5, C – loengud 6-7.
Laboratöörsete tööde hinde kujunemise aluseks on kõigi laboratoorsete tööde individuaalne sooritamine, praktilise lõputöö tegemine vähemalt 75% ulatuses ja kirjaliku testi sooritamine vähemalt 51punktile.

Teadmiste koondhindamine toimub vahetestide tulemuste ja laboratoorsete tööde koondhinde baasil. Juhul kui kõik vahetestid ja laboratoorsed tööd on positiivselt sooritatud ja kaalutud keskmine on suurem kui 81% on tagatud hinne 4 ja kui suurem kui 91% hinne 5. Vastasel juhul tuleb sooritada eksamil koondtest.

a

a

Daniel Lim. Microbiology, WCB/McGraw-Hill, 1998
Manual of laboratory works (Laboratoorsete tööde juhend). T.Veskus, Tallinn, 1999

Inga Sarand, dotsent (LK - keemia ja biotehnoloogia instituut)