- arusaama kujundamine kiirgusfüüsika meetoditest ja tutvumine nende rakendamise võimalustega ainete omaduste uurimisel.
- praktiliste mõõtmiste teostamise ja kaasaegsete andmetöötluse oskuste omandamine kiirguslike nähtuste valdkonnas
- teadmiste süvendamine aine ehituse ja kiirguse eri liikide valdkonnas

- understanding the methods of radiation physics and getting acquainted with the possibilities of their implementation in studying the properties of materials.
- the acquisition of practical measurement and the acquisition of modern computer processing skills in the field of spectroscopy
- deepening of knowledge in the field of materials properties and different radiations.

Kursuse läbinud üliõpilane

-saab aru kiirgusfüüsikaliste kui väga informatiivsete meetodite olulisusest füüsikas, keemias, materjaliteaduses.
–saab aru musta keha kiirguse olulisusest kaasaegse füüsika väljakujunemisel
–oskab kasutada eri kiirgusliikide erisusi kiirgusallika ja kiirguse poolt mõjutatud aine omaduste kindlakstegemisel
–on omandanud praktilised oskused erinevate spektraalmõõteriistade kasutamisel
–oskab rakendada lihtsamaid arvutustehnilisi/programmseid vahendeid spektraalmõõtmiste analüüsimisel
–teab erinevate kiirguste ohtlikkust ja oskab neid ohutult kasutada uuringutes

Student who completed the course

- See the importance of radiation physics as a very informative method in physics, chemistry, material science.
- See the importance of the black body radiation in the development of modern physics
- Can apply different types of radiation in identifying the properties of materials and substances exposed by radiation
- Has acquired practical skills in using different spectral instruments
- Can apply simpler programs for analyzing spectral measurements
- See the risk of various radiation and can use them safely in studies

Eksperimendi eesmärgi püstitus ja teoreetiline mudel. Katseobjekti mõjutamise võimalused: temperatuur, magnetväli, elektriväli. Mürade allikad ja liigid. Signaal-müra suhte parandamise võimalused. Madalate temperatuuride kasutamine tahke keha uurimisel. Mõõtesüsteemi koostamine, kalibreerimine ja mõõtmistäpsuse hinnang. Infrapunaspektroskoopia.
Kiirgusallikad, kiirguse liigid: elektromagnetkiirgus (IR, VIS, UV, röntgen ja γ -kiirgus), suure energiaga osakesed. Kiirguse mõõtmise võimalused ja meetodid. Erinevate kiirguseandurite omadused ja nende kasutuspiirid. Kiirgusallika kiirguslike põhiomaduste ja nende ajalise muutuse määramine. Kiirguse ja aine vastasmõju, kiirguse ioniseeriv toime. Kiirguse bioloogiline toime. Dosimeetria alused. α, β ja γ spektroskoopia põhimeetodid. Röntgenfluorestsents-spektroskoopia. Pooljuhtmaterjalide luminestsents. Raman spektroskoopia. Päikesepatareide spektraalkarakteristikute mõõtmine.

Setting the purpose of the experiment and the theoretical model. Possibilities for influencing the test object: temperature, magnetic field, electric field. Noise sources and species. Improving the signal-to-noise ratio. Use of low temperatures for the study of solids. Compilation, calibration and measurement accuracy of the measurement system. Infrared spectroscopy.
Radiation sources, types of radiation: electromagnetic radiation (IR, VIS, UV, X-rays and γ-radiation), high energy particles. Radiation measurement options and methods. Characteristics of different radiation sensors and their limits of use. Determination of the radiation properties of the radiation source and its temporal change. Radiation and substance interaction, radiation ionizing effect. Biological action of radiation. Dosimetry bases. Basic methods of α, β and γ spectroscopy. X-ray fluorescence spectroscopy. Luminescence of semiconductor materials. Raman spectroscopy. Measurement of spectral characteristics of solar cells.

Praktikumi tööde sooritamine ja nende kaitsmine Hinde kujunemine
5 (suurepärane) – üliõpilase teadmised on suurepärased, tema vastused on selged ja terviklikud, üksikasjades korrektsed, arutlevad ja isikupärased, üliõpilane saab täielikult aru esitatava füüsikalisest sisust (91% - 100% kursuse mahust).
4 (väga hea) – üliõpilase teadmised on väga head, tema vastused on selged ja terviklikud, üksikasjades korrektsed, kuid vähem on isikupäraseid seisukohti, esineb väikseid eksimusi esitatava füüsikalise sisu kohta (81% - 90% kursuse mahust).
3 (hea) – üliõpilase teadmised on head, tema vastused on selged, kuid esineb üksikuid vigu ja puudu jääb ka arutlemisest ja isikupärasest vaatenurgast, esineb eksimusi esitava füüsikalise sisu kohta (71% - 80% kursuse mahust) .
2 (rahuldav) –üliõpilase teadmised on rahuldavad, kuid kõik vastused pole selged, esineb sagedamaid vigu (kuid mitte eksimusi põhimõistete ja põhiseaduste tundmisel) ja puudu jääb ka arutlemisest ja isikupärasest vaatenurgast (61% - 70% kursuse mahust) .
1 (kasin) –üliõpilase vastused on nõrgad, on suuremaid vigu, üliõpiolane vajab pidevat abi ja suunavaid küsimusi oma vastuste sõnastamisel (51% - 60% kursuse mahust).

Performing all laboratory works and succesful defending
Explanation of numeric grades
5 (excellent) – student's knowledge of theoretical aspects is excellent. The answers are specific, clear and detailed. Student completely masters all terms (91%...100% of course material).
4 (very good) - student's knowledge of theoretical aspects is very good. The answers are specific, clear and detailed but contain less individual view. There may be some minor errors in answers (81%...90% of course material).
3 (good) - student's knowledge of theoretical aspects is good. The answers are clear but contain some errors. Discussion lacks individual approach. Some points of view may be erroneus (71%...80% of course material).
2 (satisfactory) – student's knowledge is satisfactory but not all answers are clear. Frequent errors can be found in answers but understanding of basic principles is clear. (61%...70% of course material).
1 (poor) - Student’s answers are weak, only partly cover the material, and are insufficiently detailed and specific. There are major mistakes. Student constantly needs help and leading questions. (51%...60% of course material).

Laboratoorsete tööde andmete analüüs ja esitamine.

Processing and presentation of experimental data.

J. L. Duggan. Laboratory Investigations in Nuclear Science. Oak Ridge. 1988. Laboritööde juhendid.
D.Halliday, R.Resnick, J.Walker. Fundamentals of Physics Extended, 8th Edition, J.Wiley & Sons Inc., 2008.
Measurement, instrumentation and experiment desing in physics and engineering. Michael Sayer and Abhai Mansingh. Prentice-Hall of india, New Dehli, 2000, 368pp. (ISBN:8120312694).
Experiments in Modern Physics. Adrian Melissions, Jim Napolitano. E

-