Kursuse eesmärk on anda sissevaade noorsoo kui kategooria konseptualiseerimisest, noorsoouuringute (k.a. noorsootöö uuringute) kui valdkonna kujunemisest ning metodoloogilistest väljakutsetest, samuti kaasaegsetest teooriatest ja empiirilistest noorsoouurimustest. Eesmärgiks on ka luua eeldused noorte (ja noorsootööga) seotud teemade kontekstualiseerimiseks, argumenteerimiseks ning diskuteerimiseks, toetudes akadeemilistele teooriatele ja empiirilistele uuringutele.

The aim of the course is to provide an insight into the conceptualization of youth as a category, the development of youth research (including youth work research) as a field, and methodological challenges, as well as contemporary theories and empirical youth research. The aim is also to create prerequisites for contextualizing, arguing and debating youth (and youth work) related issues, drawing on academic theories and empirical research.

Üliõpilane:
- orienteerub noori käsitlevates teooriates ja kirjanduses ning teab ülevaatlikult uuemaid uurimissuundi ja nähtusi;
- oskab noortega seonduvaid teemasid laiemas kontekstis mõtestada, sel teemal argumenteerida ja diskuteerida ning praktilises tegevuses aluseks võtta.

Student:
- orientates in theories and literature concerning young people and knows comprehensively new research trends and phenomena;
- is able to interpret, discuss and discuss issues related to youth in a broader context and to base them on practical activities.

Kursus algab loengutega ’noorsoo’ kui kategooria kujunemisest, olulisematest noorsoouurimuste koolkondadest ja metodoloogilistest lähenemistest ning keskendub teemade alusel teooriate ja uurimuste tutvustamisele. Käsitletavad teemad on: erinevad põlvkonnad ja täiskasvanuks saamine; noorsookultuurid ja muutuvad identiteedid, sotsiaalmeedia roll identiteetide kujunemisel, kodu- ja koolielus ning internetiga kaasnevad ohud; tarbimine ja elustiilid; kihistumine erinevate kapitalide ja elupiirkonna järgi; deviantne käitumine ja marginaliseerumine; töö, töötus, prekariaat; formaalne, mitteformaalne ja informaalne haridus; noorsootöö uurimus; mobiilsus ja migratsioon. Kursusel käsitletakse noorte osalust ja motivatsiooni kodanikuosaluse kontekstis (eristades avalikku, sotsiaalset ja individuaalset osalust). Samuti osaluse muutust globaalsel tasandil tuues välja lokaalsed eripärad. Laiem sotsiaalne kontekst mõjutab milliseks kujunevad osalusviisid ning need varieeruvad riigiti ja piirkonniti sõltuvalt ajaloolisest ja sotsiaalmajanduslikust taustast.
Kursuse loengutes käsitletakse ülaltoodud teemasid, tutvustades asjassepuutuvaid teooriaid ja mõisteid. Seminaridel käsitletakse õppejõu ette antud tekstide alusel uuemaid empiirilisi uurimusi, millele eelnevalt üliõpilased peavad esitama tekstide kokkuvõtted vastates õppejõu küsimustele. Lisaks on seminarid, kus arutatakse üliõpilaste iseseisvate tööde põhjal tehtud ettekandeid.
Loengutes osalemine on soovituslik, seminaridel osalemine on kohustuslik.

The course begins with lectures on the formation of 'youth' as ​​a category, major youth research schools and methodological approaches, and focuses on theories and research on topics. Topics covered include: different generations and adulthood; youth cultures and changing identities, the role of social media in shaping identities, at home and at school, and the dangers of the Internet; consumption and lifestyles; stratification by different capital and region of residence; deviant behavior and marginalization; work, unemployment, precariousness; formal, non-formal and informal education; youth work research; mobility and migration. The course addresses youth participation and motivation in the context of civic participation (distinguishing between public, social and individual participation). Also, the change in ownership at the global level, highlighting local specificities. The broader social context influences the ways in which participation takes place and varies across countries and regions depending on historical and socio-economic contexts.
The course lectures cover the above topics, introducing relevant theories and concepts. At the seminars, newer empirical studies are discussed on the basis of texts provided by the lecturer. In addition, there are seminars to discuss presentations made on the basis of students' independent work.
Attendance at lectures is recommended, attendance at seminars is mandatory.

Hinne kujuneb iseseisvate tööde (kirjalik töö + seminaril tehtud ettekanne + kaasõpilase retsenseerimine + tekstide kokkuvõtted) alusel.
20 % ettekanne, 40% kirjalik töö, 10% retsenseerimine ja 30% tekstide kokkuvõtted

Grade is based on independent work (written work + seminar presentation + peer review + text summaries).
20% presentation, 40% written work, 10% peer review and 30% text summaries

Üliõpilane peab esitama seminariteksti põhjal tehtud kokkuvõtted, vastates etteantud küsimustele.
Üliõpilasel tuleb esitada kirjalik töö. Kirjalik töö on lühike analüütiline töö, mis lähtub puudutavast teemapüstitusest ning on kirjutatud vastavalt õppejõu instruktsioonidele (Moodle’s) mahus 900-1500 sõna.
Sama töö põhjal tuleb seminaril teha vastavalt õppejõu instruktsioonidele (Moodle’s) visuaalsel materjalil põhinev ettekanne.

Iga üliõpilane on diskussant ka teise üliõpilase tööle ja annab vastavalt õppejõu instruktsioonidele struktureeritud tagasiside.

The student must submit summaries based on the seminar text, answering the given questions.
The student must submit a written work. Written work is a short analytical work based on a relevant topic set and written in accordance with Moodle's instructions in a volume of 900-1500 words.
Based on the same work, the seminar will require a presentation based on visual material in accordance with Moodle's instructions.

Each student is also a discussion subject for the other student's work and provides structured feedback according to the instructor's instructions.

Annab õppejõud esimesel kohtumisel

-