Õppeaine eesmärk on anda teoreetiline ülevaade ning seminarides praktiseerida turunduskommunikatsiooni kui valdkonna erinevaid aspekte, selgitada turunduskommunikatsiooni planeerimise ja hindamise põhimõtteid, arendada suhtluse tajumise, mõistmise ja tõlgendamise oskusi ning suurendada teadlikkust isiklikust suhtlemisest ja isiklikest filtritest.

The aim of this course is to offer a theoretical overview and to practice in seminars various aspects of the Marketing Communication as a field, to enlighten aspects of planning and evaluating marketing communication, to develop skills of perceiving, understanding and making sense of communication, and to enhance awareness of personal communication and personal filters.

Õppeaine läbinud üliõpilane:
- selgitab ja analüüsib turunduskommunikatsiooni peamisi teoreetilisi käsitlusi ning seostab neid kaasaegsete turunduspraktikatega;
- kavandab ja põhjendab turunduskommunikatsiooni tegevusi ning hindab turunduskampaaniate tõhusust etteantud kriteeriumide alusel;
- analüüsib kommunikatsiooni tajumise, mõistmise ja tõlgendamise protsesse ning rakendab neid sihtrühmade käsitlemisel;
- reflekteerib oma rolli suhtlejana ning analüüsib isiklike kommunikatsioonifiltrite mõju kommunikatsiooniprotsessile.

After completing this course the student:
- explains and analyses key theoretical approaches to marketing communication and relates them to contemporary marketing practices;
- plans and justifies marketing communication activities and evaluates the effectiveness of marketing campaigns based on given criteria;
- analyses the processes of perceiving, understanding, and interpreting communication and applies them in working with target groups;
- reflects on their role as a communicator and analyses the impact of personal communication filters on the communication process.

Turunduskommunikatsiooni eesmärk on tagada, et klientidel oleks organisatsiooni või brändiga suheldes terviklik ja sujuv kogemus. Turunduskommunikatsioon – protsess, mille eesmärk on tagada kõigi sõnumite ja kommunikatsiooni koordineeritus – püüab ühendada kõik turunduskommunikatsiooni aspektid, s.o reklaami, müügiedenduse, suhtekorralduse, otseturunduse, sihtrühmade analüüsi, äriarenduse põhimõtted ja sotsiaalmeedia, ühtseks brändiidentiteediks, mis on järjepidev eri meediakanalites. Tegemist on mahuka valdkonnaga, mille terviklikuks mõistmiseks on vajalik lai teadmistebaas. Seetõttu keskendub kursus turunduskommunikatsiooni olemuse ja tööriistade struktureeritud mõistmisele ning kommunikatsiooniteadlikkuse arendamisele.

Tegu on astmelise kursusega, mis liigub alusteadmistest edasi keerukamate teemadeni.

Kursusel käsitletavad teemad:
• Kommunikatsioonimudelid: vahendatud ja vahetu kommunikatsioon. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus.
• Kultuuri ja selle elementide mõju turunduskommunikatsioonile.
• Psühhokultuurilised tegurid turunduskommunikatsioonis: taju, stereotüübid, kallutatus, identiteet.
• Edukas kommunikatiivne käitumine: mõisted ja isiksuseomadused. Klientide, äripartnerite ja sponsorite mõjutamine. Tõhus kuulamine / konfliktid eelmainitud huvigruppidega.
• Suhtekorralduse juhtimine: propaganda versus läbipaistvus ja dialoog.
• Integreeritud turunduskommunikatsioon (IMK): turunduskommunikatsiooni sisu, olemus ja vahendid. Tarbijate demograafia. Klientide lojaalsus ja rahulolu.
• Brändikommunikatsioon: ülevaade ja Kapfereri brändiidentiteedi mudel.
• Osterwalderi ja Pigneuri ärimudeli loomine.

Teoreetilisi kontseptsioone käsitletakse seminarides ning täiendavalt ka nädalavahetusel toimuvas praktilises koolituses, teadveloleku ja brändingu raamistikus.

The aim of the Marketing Communication is to guarantee that customers have a holistic and smooth experience when communicating with an organization/a brand. Marketing Communication – a process that is designed with the aim to guarantee that all messages and communication is coordinated – attempts to unify all aspect of marketing communication, i.e. advertising, sales promotion, public relations, direct marketing, audience analytics, business development principles and social media, into a brand identity that remains consistent across distinct media channels. It is a substantial field that requires a broad knowledge base in order to understand the whole. Thus, the course focuses on giving a structured understanding of the being and tools of marketing communication and works on developing mindfulness in communication.

It’s a scaffolded course that builds from fundamentals to advanced topics.

The following topics are covered by the course:
•Communication models: mediated/direct communication. Verbal and nonverbal communication.
•The impact of culture and its elements on marketing communication.
•Psychocultural factors in marketing communication: perception, stereotypes, bias, identity.
•Successful communicative behaviour: definitions, personality traits. Persuasion of customers, business partners, sponsors. Successful listening / Conflicts with afore-mentioned interest groups.
•PR management: Propaganda versus transparency and dialogue.
• IMC: The substance of marketing communication, its being and means. Consumer demography. Loyalty and satisfaction of clients.
• Brand communication: Overview and Kapferer brand identity model.
• Osterwalder and Pigneur business model generation.

Theoretical concepts are discussed in seminars and furthermore in the weekend training, within frameworks of mindfulness and branding.

Hindamisele lubamise tingimused:
Hindamise eeltingimuseks on osalemine kahepäevasel nädalavahetuse koolitusel vähemalt 80% ulatuses ning eksami sooritamine.

Lõpphinde kujunemine:
30% iganädalane aktiivsus + 30% nädalavahetuse koolitus + 30% eksam + 10% kirjalik rühmatöö = 100%

Iga hindamiskomponendi punktisumma teisendatakse hindeks järgmiste põhimõtete alusel:
„5“ – suurepärane (91–100)
„4“ – väga hea (81–90)
„3“ – hea (71–80)
„2“ – rahuldav (61–70)
„1“ – nõrk (51–60)
„0“ – mitterahuldav (alla 51)

Eligibility for assessment:
The prerequisite to grading: attending the 2-day weekend training to min 80% and completing the exam.

Final grade formation:
30% weekly activity + 30% weekend training + 30% exam + 10% written group work = 100%

The sum of points for each item is converted into a grade using the following principles:
“5” excellent 91-100
“4” very good 81-90
“3” good 71-80
“2” satisfactory 61-70
“1” poor 51-60
“0” fail less than 51

Kirjalik rühmatöö

Kirjaliku rühmatöö (empaatiakaart – Business Model Generation) eest on võimalik saada kuni 10% lõpphindest.

Kuni 10% saavad üliõpilased, kes näitavad ärimudeli lõuendi teoreetilise kontseptsiooni täielikku mõistmist ning seovad teoreetilise materjali veenvalt praktiliste näidetega. Kasutatakse asjakohast teoreetilist terminoloogiat ning rakendatakse loovat lähenemist. Kaardistatud on kõik asjakohased sihtrühmad.

Kuni 5% saavad üliõpilased, kes näitavad ärimudeli lõuendi teoreetilise kontseptsiooni osalist mõistmist ning suudavad teoreetilist materjali tegeliku eluga seostada vaid osaliselt. Teoreetilist terminoloogiat kasutatakse piiratud ulatuses. Kaardistatud on mõned asjakohased sihtrühmad.

Written group work

Up to 10% of the mark can be obtained as a result of the written group work (empathy map – Business Model Generation).

Up to 10% obtain the students who show full understanding of the theoretical concept of business canvas and link the theoretical material to real-life. Appropriate theoretical terminology is used along with creative approach. All relevant target groups are mapped.

Up to 5% obtain the students who show partial understanding of theoretical concept of business canvas and are almost able to link the theoretical material to real-life. Appropriate theoretical terminology is used to a certain extent. Some relevant target groups are mapped.

From IMC to CCM. (2014). Journal of Integrated Marketing Communications (JIMC)
Crowther, D., & Aras, G. (2008). Corporate social responsibility (Chapters 1–2, pp. 11–26)
Dansabo, M. T., Akubor, F. Y., & Muhammad, M. B. N. (2015). Introduction to social psychology. Sokoto, Zaria
Inglehart, R. (2001). Culture and democracy. In S. P. Huntington & L. E. Harrison (Eds.), Culture matters: How values shape human progress (pp. 80–97)
Roberts, S. (2016). Writing for strategic communication industries (Chapter 7)
Hofstede, G. (2011). Dimensionalizing cultures: The Hofstede model in context. Online Readings in Psychology and Culture
Hinton, P. R. (2000). Stereotypes, cognition and culture (pp. 2–27). Hove
Szántó, P., & Radácsi, L. (2023). Defining personal branding and personal branding equity. Prosperitas
Kaljund, K., & Peterson, A.-L. (2017). Expatriate as a brand: Intercultural success stories of Estonian musicians Redefining Mobility in Intercultural Context, 5(1), 252–259

-