Õppeaine eesmärk on anda üliõpilastele üldteadmised peamiste Euroopa kriminaalõigussüsteemide põhijoontest ning arusaamine kriminaalõiguse üldosa põhimõistetest. Üliõpilastele tutvustatakse kriminaalõiguse peamisi eesmärke, põhimõtteid, mõisteid ja mehhanisme, mis on seotud riiklike jurisdiktsioonidega. Käsitletavad teemad aitavad üliõpilastel orienteeruda eelkõige Skandinaavia ja kontinentaalsetes kriminaalõigussüsteemides, pöörates väiksemat võrdlevat tähelepanu üldise õguse süsteemile, ning võimaldavad üliõpilastel iseseisvalt lahendada konkreetseid õigusküsimusi, mis on seotud materiaalõiguse tõlgendamise ja kohaldamisega. Lisaks käsitleb kursus eraldi küberkuritegusid ja nendega seotud väljakutseid. Kokkuvõttes annab kursusel osalemine üliõpilastele põhioskused koostada praktiliste juhtumite ja olukordade kohta õiguslikke arvamusi valitud riikide kontekstis, tuginedes kriminaalõiguse analüüsiks sobivatele meetoditele.

The aim of this course is to provide students with general knowledge of the main features of primarily European criminal law systems and an understanding of the key concepts of the general part of criminal law. general knowledge of the main features of primarily European criminal law systems and understand the main concepts of the general part of criminal law. Students are introduced to the main rationale, principles, concepts and mechanisms of criminal law related to nationals jurisdictions Topics help students orientate themselves in primarily Scandinavian and continental criminal law systems with a lesser comparative focus to the common law criminal system and enable students to independently solve concrete legal problems relating to the interpretation and application of core substantive law. Additionally, the course contains a special focus on cybercrimes and challenges related to it. Essentially, participation in the course enables students to obtain basic skills related to drafting legal opinions on practical cases and situations in selected countries drawing on methods applicable to analysis of criminal jurisprudence

Aine läbinud üliõpilane:
- tuvastab ja rakendab kriminaalõiguse põhinstrumente ja -mehhanisme;
- analüüsib juhtumeid ja olukordi ning koostab õiguslikke arvamusi;
- selgitab kriminaalõigusega ja Euroopa kontekstis kuritegude menetlemisega seotud põhialuseid;
- selgitab küberkuritegude spetsiifilisi väljakutseid ning nende rakendamist.

After completing this course the student:
- identifies and applies basic instruments and mechanisms of criminal law;
- analyse cases and situations and draft legal opinions.
- explains the basic principles related to criminal law, and the prosecution of criminal offences in an European context;
- explains the specific challenges posed by cybercrimes and their prosecution.

Euroopa kriminaalõigussüsteemide üldosaga seotud sätete kohaldamist harjutatakse juhtumite abil, mis käsitlevad kriminaalõiguse aluspõhimõtteid (kuriteokoosseisu elemendid, süüteo osalised, õigustused ja vabandused ning sanktsioonid) ning üldosa probleeme seoses kriminaalmenetluse konkreetsete valdkondadega (nt kriminaalõigus ja tehnoloogia; Euroopa riikide vaheline õigusalane koostöö kriminaalasjades).

The application of the provisions related to general elements of European criminal law systems is exercised by cases covering the foundations of criminal law (elements of a crime, parties to the offences, defences and justifications as well as sanctions) and general part problems in connection with specific fields of criminal procedure (e.g. criminal law and technology; judicial cooperation of European states in criminal matters).

eristav hindamine

graded assessment

Vastavalt laiendatud ainekavale

According to the extended syllabus

Carr, C. (2013). Beginning Criminal Law
Nemeth, C. (2011). Criminal Law. (2nd ed.)
Cryer, R., Robinson, D., & Vasiliev, S. (2019). An Introduction to International Criminal Law and Procedure (4th ed.)
Cambridge: Cambridge University Press (NB: The course readings are adapted from the 1st edition of the book)
Wellman, F. (1903) The Art of Cross-Examination. Various Publishers, copyright expired
Hober, K., Sussman, H. (2015). Cross-Examination in International Arbitration. Oxford University Press. (Part II: The Nine Basic Principles)

Aleksi Oskar Johannes Kajander, lektor (MO - õiguse instituut)