Tutvumine läänemaise mõttekultuuri kujunemislooga; sissevaade eri ajastute suurte filosoofide ideedemaailma; kokkupuude generalisti-teadmisega filosoofia näitel.

An insight into the history of formation of western thinking culture; a glimpse into the world of ideas of outstanding philosophers of a variety of eras; familiarizing oneself with a generalists`s knowledge on the basis of philosophy.

Üliõpilane:
- oskab orienteeruda lääne filosoofia põhilistes arenguetappides;
- tunneb eri ajastute suurte filosoofide ideedemaailma;
- tunneb filosoofia põhimõisteid;
- omab ettekujutust filosoofilise argumenteerimise eripärast;
- omab esmakogemust filosoofide originaaltekstide lugemisest ja neisse sissemõtlemisest;
- oskab avaramal alusel diskuteerida ja argumenteerida.

The student:
- is familiar with the basic stages of development of the western philosophy;
- is familiar with the world of ideas of outstanding philosophers of a variety of eras;
- is familiar with the basic concepts of philosophy;
- has a general vision of the of the specifics of philosophic argumentation;
- has an initial experience in reading and interpreting original texts by philosophers;
- is able to discuss and argue on a larger scale.

Filosoofia määratlemine. Filosoofia koht ja funktsioonid vaimukultuuris. Antiikfilosoofia: kosmotsentrism ja ontologism. Platon. Aristoteles. Keskaja filosoofia: patristika ja skolastika. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. R. Descartes. Saksa klassikaline filosoofia. I. Kant. Irratsionalism. H. Bergson. Fenomenoloogia. E. Husserl. M. Heidegger. Positivism. Neopositivism. Analüütiline filosoofia. B. Russell. Hermeneutika. H. -G. Gadamer. Teadusfilosoofia. K. R. Popper. Tehnikafilosoofia.

Defining philosophy. The place and functions of philosophy in intellectual culture.Ancient philosophy: cosmocentrism and ontologism. Plato. Aristotle. Medieval philosophy patristicism and scolasticism. Modern philosophy. Empirism and rationalism. R.Descartes. German classical philosophy. I.Kant. Irrationalism. H.Bergson. Phenomenology.E.Husserl. M.Heidegger. Positivism. Neopositivism. Analytical philosophy. B.Russell. L.Wittgenstein. Hermeneutics. H.-G.Gadamer. Philosophy of science. K.R.Popper. Philosophy of engineering.

Seminariettekannete, kodutööde, läbitöötatavate filosoofiliste tekstide ja kontrolltööde arv ja teemad lepitakse kokku semestri alguses. Nende positiivne (osa)hinne on eeldus ja alus arvestuse saamiseks. Vajadusel korraldab õppejõud suulise või kirjaliku arvestusvestluse või -töö.

The amount of seminar presentations, home tasks, philosophical texts to be studied and test papers are settled at the beginning of the semester. Their positive (partial) mark/grade is a prerequisite and the basis for getting a credit. If necessary, the lecturer arranges an oral or written preliminary interview or a written paper.

Iseseisev töö seisneb filosoofide originaaltekstide ja õppekirjanduse läbitöötamises, seminariettekannete ettevalmistamises, kodu- ja kontrolltööde kirjutamises.

Independent work consists in studying philosophers’ original texts as well as textbooks, preparation for seminar presentations, doing home tasks and taking written tests.

E. Saarinen. Filosoofia ajalugu. Tln.,1996. T. Künnapas. Suured mõtlejad. Tln., 1992. Wood,D. Philosophy at the limit. London, 1990.

-