Õppeaine eesmärk on:
- tutvustada eri tüüpi kaugseire andmeid ja sensoreid;
- anda ülevaade kaugseire meetodite rakendamise võimalustest erinevate keskkondade seires (maa, veekogud, atmosfäär);
- anda praktilised oskused kaugseire andmete töötlemiseks ja analüüsiks;
-anda ülevaade meetoditest, mida kasutatakse geoloogilise informatsiooni saamiseks.
-anda oskused geoinfosüsteemide (GIS) kasutumiseks;
- tutvustada ruumiandmete rakendamise, tootmise, töötlemise, esitamise ning jagamise võimalusi nii litsenseeritud (ArcGIS) kui vabavarana (QGIS) kasutatava kaarditarkvara näitel.

The aim of this course is to:
- get acquainted with different types of remote sensing data and instruments;
- provide an overview of remote sensing methods and applications for monitoring different environments (land, waterbodies, atmosphere);
- provide practical skills and experience for processing and analyzing remote sensing data;
- provide an overview about methods which are used retrieving geological information.
- give skills for using GIS;
- introduce the implementation, production, processing, presentation and sharing options of spatial information for both commercial and open source GIS software (ArcGIS, QGIS).

Aine läbinud üliõpilane:
- tunneb kaugseire meetodite (optiline, radar) ja platvormide (satelliit, droon, lennuk) iseärasusi;
- teab kaugseire rakendamise võimalusi ja piire maa-, õhu- ja merekeskkonna seires;
- teab, tunneb ja oskab kasutada andmebaase (Copernicus, EstHub, jt) ja tarkvarasid (SNAP, QGIS) kaugseire andmete töötlemiseks ja analüüsiks; oskab satelliitpilte ja drooni andmeid töödelda ning tuletada nendest vajalik keskkonna info;
- mõistab ruumiandmete olemust, on kursis geograafiliste infosüsteemide (GIS) sisu, mõistete ja kasutausvaldkondadega geoteadustes;
- oskab hallata ruumiandmestikku, tunneb koordinaatsüsteeme, erinevaid andmetüüpe ja formaate ning nende omadusi;
- oskab kasutada erinevate GIS tarkvarapakettide põhifunktsioone ArcGIS (kommertstarkvara) ja QGIS (vaba tarkvara) näitel, sh geoandmebaasi loomine, kaartide geokodeerimine ja andmete digitaliseerimine, koordinaatide teisendamine jms;
- oskab kasutada Maa-ameti jt kaardiserverite teenuseid ning integreerida vastavaid andmeid oma kaardile (WMS, WFS);
- on võimeline iseseisvalt ruumiandmeid GIS tarkvara abil visualiseerima ja lõppväljundit kujundama.

After completing this course the student:
- has an overview of different remote sensors (optical, radar, etc.) and platforms (satellite, drone, airplane) that are used in Earth observation;
-knows the potential and limits of remote sensing methods that are used for monitoring different environments: land, waterbodies, atmosphere;
- knows how to use different databases (Copernicus, EstHub etc.) and open source software packages (SNAP, QGIS) for processing and analyzing remote sensing data;
- has skills to process satellite and drone data to retrieve relevant environmental information;
- understands the essence of spatial data and geographic information systems, processing and applications in Earth sciences;
- is able to manage spatial data, knows coordinate systems, various data types and formats and their usage and characteristics;
- can use different GIS software packages, such as ArcGIS (commercial software) and QGIS (free software), for common tasks including creating geodatabases, georeferencing of maps, data digitalization, conversion of coordinates etc;
- is able to use the Estonian Land Board's data services and other WMS and WFS data sources to integrate relevant map layers into his/her own maps;
- can independently visualize geological spatial data and mining information using GIS software, and create map layouts.

Kursus annab ülevaate erinevatest kaugseire sensoritest (optika, infrapuna, radar, SAR, altimeetria, lidar) ja platvormidest (satelliit, lennuk, droon), mida kasutavad maa jälgimiseks nii kosmoseagentuurid (NASA, ESA), kui ka eraettevõtted („new space“). Tutvustatakse kaugseire meetodeid, mis on laialdases kasutuses erinevate keskkondade seires: veekogud, maismaa, atmosfäär. Demonstreeritakse kaugseire andmete kasutamise võimalus erinevat mastaapi protsesside seires: globaalsetest kliima muutustest maailma meres kuni kinnistu/katastriüksuse muutuste tuvastamiseni. Kursus sisaldab palju näitliku materjali kaugseire meetodite kasutamisest erinevates valdkondades: maa kasutus metsanduses ja põllumajanduses, geoloogia, mäendus, vegetatsiooni indeksid, mere ja maapinna temperatuur, vee kvaliteet meres ja järvedes, õhu kvaliteet, kliimateenused, jääolude seire, üleujutuste seire, lainetuse seire jne. Praktiliste ülesannete raames kasutatakse avalikes andmebaasides (Copernicus) olevate satelliitpiltide töötlemiseks vabavaralisi lahendusi (SNAP, QGIS).
Kursus annab ettevalmistuse geoinfosüsteemide kasutamiseks. Käsitletavad laiemad GIS teemad on: geoloogilise info lugemine geoloogiliselt kaardilt, informatsiooni süntees, erinevat tüüpi informatsiooni viimine GIS keskkonda, andmebaaside loomine ja analüüs, erinevate algoritmide kasutamine GIS-põhiseks hindamiseks, ruumiandmete esitus, digitaalsete kaardiandmete loomine, geograafilise informatsiooni haldamine, ruumianalüüsid, ruumiandmete visualiseerimine, kaardiväljundid.

The course provides an overview of different remote sensors (optical, infrared, radar, SAR, altimetry, lidar) and platforms (satellite, plane, drone) that are used for Earth Observation (EO) by space agencies (NASA, ESA) and EO NewSpace sector. It will be demonstrated how to use remote sensing data for monitoring processes in different spatio-temporal scales: from global climate change to change detection within cadastral unit. The course contains practical examples of remote sensing data use cases in different sectors: land use, land cover, forestry, geology, mining, agriculture, vegetation indexes, land surface temperature, sea surface temperature, water quality monitoring, air quality, climate services, sea ice monitoring, flood detection, wave forecast, etc. Satellite imagery from public databases (Copernicus, EstHub) and open source software (SNAP, QGIS) will be used for practical exercises.
The course provides for using GIS. The following GIS topics are covered: acquiring geological information from the geological map, information synthesis, creating databases, data analysis and assessment, basic approaches and algorithms using GIS methods, GIS concepts, spatial data format, creation of digital map data, geographic information management, spatial analysis, spatial data visualization and map layout, spatial data collection technologies.

-

-

-

-

Kidder, S.Q., Vonder Haar, T.H. 1995. Satellite Meteorology. Academic Press.
Claude, Shane R. Polarisation: applications in remote sensing. 2015. Oxford: Oxford University Press

-