Aine eesmärk on:
- kujundada õpetaja/õppejõu/koolitaja isikupärast tehniliste ainete õpetamissüsteemi, arvestades inseneripedagoogika rakenduslikke võimalusi õppeprotsessis, vastavalt õpetatavale tehnilisele erialale nii teoreetiliste kui ka laboratoorsete ainetundide läbiviimisel;
- õpetada rakendama inseneripedagoogika põhikomponente ja nendevahelisi seoseid tulemuslikul õpetamisel, tutvustada erinevaid õppimisteooriaid ja kaasaegse õppemetoodika väljatöötamise põhimõtteid tehnikaõpetuses;
- õpetada õppurite motiveerimist ja aktiviseerimist ning erinevate õpistiilidega arvestamist tehniliste teadmiste omandamisel, kasutades mõjusaid õppemeetodeid, õpetamisstrateegiaid ja –mudeleid;
- õpetada rakendama didaktika põhiaspekte tehniliste õppeainete õpetamisel ja didaktika seost teiste õppeainetega;
- õpetada analüüsima ja lahendama erinevaid pedagoogilisi situatsioone.

The aim of this course is to:
- shape an in-depth understanding of teaching and learning process, especially in topics related to engineering pedagogy science and mastering it in classes and laboratories in teaching engineering;
- train the students to apply the main components of engineering pedagogy science and contemporary teaching methodology in teaching engineering, to introduce different learning theories;
- teach how to motivate and activate students and to take into consideration students’ different learning styles in teaching engineering, using different effective teaching methods, strategies and models;
- teach the implementation of the main aspects of engineering didactics in teaching engineering and the relationship of teaching theory and subjects of engineering;
- teach how to analyse different pedagogical situations and solve them.

Õppeaine läbinud õppur:
- rakendab isikupärast insenerpedagoogilist süsteemset lähenemist õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel, analüüsib ja illustreerib rakendusi näidetega oma erialast, teab inseneripedagoogika uusi arengusuundi;
- analüüsib inseneripedagoogilise õpetamismudeli põhikomponente ja selgitab nendevahelisi seoseid, analüüsib õppimise olemust ja selle mõju õpiprotsessile, valdab erinevaid kaasaegseid tehniliste erialaainete õppemetoodikaid;
- motiveerib ja aktiviseerib õppureid, arvestab õppurite erinevate õpistiilide ja individuaalse eripäraga, valdab mõjusaid õpetamise meetodeid, strateegiaid ja –mudeleid, kujundab õppijas positiivseid hoiakuid ja iseseisvaid õpioskusi;
- analüüsib ja lahendab erinevaid pedagoogilisi situatsioone tehnikaainete õpetamisel.

Having completed the course learners are able to:
- use individual teaching system of technical subjects based on Engineering Pedagogy Science: implement the engineering pedagogical approach to planning and analysing lessons and illustrate it with examples from their own speciality, has knowledge of the tendencies of the newest developments of Engineering Pedagogy Science;
- formulate and analyse the main components of an engineering pedagogical model of a teaching process and relationships between them, analyse the essential point of learning and its influence to the process of learning, use contemporary effective teaching methods in teaching engineering;
- motivate students and activate their participation, take into account students’ individual learning styles and individual differences, implement effective teaching strategies and models, shape students’ positive attitude and skills for individual learning;
- analyse and solve different pedagogical situations in teaching engineering.

Inseneripedagoogika käsitlusaine, ajalugu ja teaduslikud alused. Inseneripedagoogika uued arengusuunad ja aktuaalsed probleemid. Õppeprotsessi mõjufaktorid ja suhtlemise süsteem. Tehniliste õppeainete õpetamise didaktilised mudelid. Inseneripedagoogiline didaktika põhimudel. Õppe-eesmärk, selle püstitamine ja taseme määratlemine. Eesmärgi taksonoomiad. Õppekirjanduse ja õppematerjalide koostamise üldpõhimõtted, struktureerimine, analüüs ja hindamine. Struktuuriteooria ja selle alused. Mõisted, nende moodustamine ja seletamine. Psühholoogilised ja sotsioloogilised aspektid tehnikaõpetuses. Õpiteooriad. Õpilasrühma analüüs. Õppimisteooriad. Õppematerjali didaktilised seosed. Näitlikustamise olemus ja didaktilised alused. Visuaalsete õppevahendite koostamine. Suhtlemine õpetamisel. Tehnikaõpetaja isiksus. Lihtsalt mõistetav suhtlemine. Motivatsioon. Tähelepanu, unustamine ja väsimine. Distsipliin. Õpetamine ja juhendamine. Õppetulemuste hinnang, hindamine ja tagasiside. Hindamise aspektid ja kriteeriumid. Hindamise meetodid ja viisid. Kontrolltööde koostamine ja hindamine. Eksamid. Kaasaegsed interaktiivsed õppemeetodid ja nende jaotus tehnikaõpetuses. Laboratoorne õppetöö ja metoodika. Ülesannete lahendamine. Erinevate õpistiilidega arvestamine õpetamisel. Küsimuste ja vastuste tehnika. Esitluse ja loengu ettevalmistamine. Toetava õppekeskkonna kujundamine. Erinevate pedagoogiliste situatsioonide analüüs ja lahendamine.

History of Engineering Pedagogy and its scientific basis. Theoretical course of development and actual problems of Engineering Pedagogy Science. Subject of Engineering Pedagogy. Factors of the study process and system of communication. Educational model of engineering pedagogy in teaching engineering. Formulating teaching goals and defining their level. Taxonomies of goals. Completion, analyse, evaluation and structuring of the teaching material. Structural theory and its basis. Conceptions, their formation and explanation. Psychological and sociological aspects in teaching technical subjects. Analysis of the students' group. Learning theories. Didactical correlations of teaching materials. Use of appropriate teaching media in teaching engineering. Matter of visualisation and its didactical correlations. Compilation of visual aids. Communication in teaching engineering. Personality of an engineering educator. Clearness and good intelligibility. Motivation. Attention, forgetting and fatigue. Teaching and supervising. Assessment and grading. Aspects and criteria of evaluation. Methods of grading. Methods of assessment and feedback. Composition and grading of tests. Examinations. Contemporary interactive teaching methods and their classification. Methods of direct and indirect teaching. Multifunctional teaching methods. Teaching and learning in the laboratory. Teaching problem solving. Meeting students’ different learning styles in teaching engineering. Questioning techniques. Concept of didactics. Aspects of didactics and its interdependence with other disciplines. Classical principles of didactics. Design of the study environment in teaching engineering. How to analyse and solve different pedagogical situations.

Teadmiste kontroll toimub suulisel eksamil. Üliõpilane peab eksamile pääsemiseks olema tähtaegselt esitanud õpimapi kirjalike tööde, suulisel eksamil esitletava tunni analüüsi ja eneseanalüüsiga. Eksamihinne kujuneb õpimapi ja suulise eksami alusel. Suulisel eksamil viib üliõpilane läbi mikro-näidistunni esitluse oma erialas, kasutades stuudiumi jooksul õpitut: püstitades tunni eesmärgi, valides sobivaima materjali ja esitlustehnika, arvestades erinevaid õpistiile ja kasutades efektiivseimat, antud õppeaines sobivaimat õppemeetodit, valides hindamismeetodi. Suuline eksam dokumenteeritakse spetsiaalse inseneripedagoogika õppetöö jälgimise protokolliga, mille alusel, koos õppuri eneseanalüüsiga, kujuneb esitluse hinne. Suulisel eksamil toimub esitatud õpimapi arutelu.

The course is completed after the oral examination. During the exam candidates must demonstrate that they have acquired the skills of an engineering pedagogue. The exam consists of the presentation of a lesson and discussion of the portfolio and an examination interview about the portfolio’s components. The portfolio contains the complete written planning and performance of a teaching session and a subsequent self-analysis. Prerequisite of the exam is timely submission of the portfolio. The activities of a student during the presentation are monitored and registered according to the special protocol of engineering pedagogy.

Iseseisev töö seisneb teoreetilise materjali läbi töötamises, seminarideks valmistumises, portfoolio ja eneseanalüüsi koostamises ning eksamiks valmistumises.

Independent work consists of learning of the theoretical material of the subject, preparation for presentations at seminars and completion of the portfolio, šelf-analysis and micro-lesson for examination.

Kohustuslik:
1. Rüütmann T.(2019). Inseneripedagoogika. STEM valdkonna õppeainete mõjus õpetamine ja õppimine. I ja II osa. TalTech kirjastus. E-õppe materjal kättesaadav Moodle’s.
2. Krull, E. (2018). Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. Tartu, TÜ Kirjastus;
3. Wankat Phillip C., Oreovicz Frank S. (1993/2017). Teaching Engineering, McGraw-Hill Inc. Loetav ka internetis http://www.knovel.com/web/portal/basic_search/display?_EXT_KNOVEL_DISPLAY_bookid=1287.

Soovituslik:
4. Borich G. (2011). Effective Teaching Methods, Research-Based Practice. 7th Ed., Pearson Education Inc., Boston, 477 pp.
5. Burden Paul R., Byrd David M. (2010). Methods for Effective Teaching. Meeting the Needs of All Students, 5th Ed., Allyn & Bacon Pearson International Edition, 375 pp.
6. Eggen Paul D., Kauchak Donald P. (2006). Strategies and Models for Teachers Teaching Content and Thinking Skills, 5th ed., Pearson Education Inc., 376 pp.
7. McKeachie Wilbert J., Svinicki Marilla (2006). McKeachie’s Teaching Tips – Strategies, Research and Theory for College and University Teachers, Houghton Mifflin Company, 407 pp.
8. Nilson Linda B.(2003), Teaching at its Best, a Research-Based Resource for College Instructors, 2nd Edition, Anker publishing Company, Inc., Bolton MA. 245 pp.

Tiia Rüütmann, kaasprofessor (EM - mehaanika ja tööstustehnika instituut)