Laeva abimehhanismid II (VLM0460)
PÕHIANDMED
õppeaine register
A - põhiregister
õppeaine kood
VLM0460
õppeaine nimetus eesti k
Laeva abimehhanismid II
õppeaine nimetus inglise k
Marine Auxiliary Machinery II
õppeaine maht AP
-
õppeaine maht EAP
6.00
deklareeritav
jah
õppeaine täies mahus läbitav e-õppes
ei
kontrollivorm
hindeline arvestus
õpetamise semester
sügis-kevad
õppekeel
eesti keel
inglise keel
Eeldusaine(d)
Eeldusaine 1
Laeva abimehhanismid I (VLM0450)
Õppekavad, millesse aine kuulub
kavaversiooni kood
aine kohustuslik
VDXR17/25
jah
Ainet õpetavad struktuuriüksused
V - Eesti Mereakadeemia
Ainekaardi link
Tunniplaani link
Vaata tunniplaani
Versioon:
VERSIOONIPÕHISED ANDMED
õppeaine eesmärgid eesti k
Õppeaine üldeesmärk on anda õppijale vajalikud teadmised ja oskused mootorlaeva mehhanismide ja süsteemide tehniliseks kasutamiseks vastavalt STCW-78 koos lisadega A osa ptk. III jaotis A-III/I nõuetele.
õppeaine eesmärgid inglise k
The general objective of the subject is to give students the knowledge and proficiency needed to operate auxiliary machinery and systems of motorship in accordance with requirements of part A Ch. III Section A-III/I of STCW 1978, as amended.

õppeaine õpiväljundid eesti k.
Üliõpilane:
- teab laeva hüdrauliliste seadmete ja süsteemide põhiarvutuste ning ekspluatatsiooni teoreetilisi aluseid;
- tunneb vedelike omadusi ja olekuparameetreid, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhivõrrandeid ja nende rakendamisvõimalusi;
- teab voolava vedeliku režiime ja energiavorme;
- oskab lugeda ja kasutada laeva tehnilist dokumentatsiooni ja muid erialaseid infoallikaid laeva abimehhanismide ja süsteemide ekspluatatsioonis vajalike arvutuste ning põhjendatud analüüside tegemiseks;
- määrab vedelike hüdrostaatilisi ja hüdrodünaamilisi näitajaid põhivõrrandite järgi;
- analüüsib ekspluatatsioonilisi näitajaid tööparameetrite karakteristikute järgi;
- oskab avastada võimalike rikkeid ja häireid hüdrauliliste masinate töös põhinäitajate teoreetiliste aluste järgi;
- teab laeva rooliseadmete ehitust, tööpõhimõtet, hooldust ja klassifikatsiooniühingute nõudeid;
- teab laevasüsteemide ülesehituse põhimõtteid.

õppeaine õpiväljundid ingl k.
After completing this course the student:
- knows theoretical basics of main calculations and operating of hydraulic equipment and systems;
- knows properties and condition parameters of fluids;
- knows basic equations and possibilities of their application of hydrostatics and hydrodynamics;
- knows flow conditions and energy forms of fluids;
- knows working principles, classification, purpose, performance, requirements of classification societies of steering gears;
- knows basic principles of ships pipelines;
- is able to read and use the technical documentation and other special information for performing necessary calculations and determining working conditions of marine auxiliary machinery and systems;
- is able to determine on base of main equations hydrostatical and hydrodynamical characteristics of fluids;
- is able to analyze of operational conditions on base of working characteristics;
- is able to detect possible breakdowns and malfunctions of hydraulic equipment on base of theoretical predictions.
õppeaine sisu lühikirjeldus eesti k
Vedelike füüsikalised omadused ja olekuparameetrid.
Hüdromehaanika, hüdrostaatika ja hüdrodünaamika põhimõisted:
- vedelike hüdrostaatiline rõhk ja selle arvutus
- hüdrostaatika põhivõrrand ja selle rakendus
- vooluhulga mõiste
- vooluhulga arvutuse põhivõrrandid
- laminaarne ja turbulentne voolamine
- rõhukaod voolamisel
- Bernoulli võrrandi rakendus
Dünaamilise ja staatilise rõhu pumpade karakteristikud ja indikaatordiagrammid. Pumpade tunnusjooned ja tööpunkti leidmine. Pumpade paralleelne ja järjestikune töö. Pumpade tootlikkuse reguleerimine drosseldamisega ja pöörlemissageduse muutmisega.
Surve-, võrgu-, piirtõstekõrguse-, pumpade käivitus- ja reguleerimiskarakteristikud.
Pumpade rikete diagnoosimine ekspluatatsiooniliste karakteristikute ja
indikaatordiagrammide põhjal.
Laeva rooliseadmete tööpõhimõte ja ehitus. Laevakerele ja rooliballerile mõjuvate jõudude ja momentide sõltuvus roolilaba pöördenurgast.
Rooliseadme ehitusele ja tööparameetritele esitatavad nõuded lähtuvalt meresõidu ohutusest ja töökindlusest.
Laevasüsteemide liigitamine ja nende põhielemendid. Torustikud, armatuur, toruühendused ja tihendimaterjalid.
Kodutöö pumpade ja süsteemide arvutuse kohta.
õppeaine sisu lühikirjeldus ingl k
Physical properties and condition parameter of fluids.
Main notions of hydromechanics, hydrostatics and hydrodynamics:
- Hydrostatic pressure of fluids and it’s calculation;
- Main equation and application of hydrostatics;
- Sense of flow rate;
- Main equations for calculation of flow rate;
- Laminar and turbulent flow;
- Flow pressure losses
- Applications of Bernoulli’s law.

Characteristics and indicator diagrams of dynamic and static pressure pumps. Characteristics of pressure, network, max. lifting height, starting and governing. Diagnosing of pump’s malfunctions by using operational characteristics and indicator diagrams. Precautions to avoid leakage and noise in hydraulic systems. Characteristics and capacity-pressure diagrams of pumps, finding of duty point. Operating pumps in serial and parallel. Pump capacity control: throttling and speed control.
Working principles and construction of steering gears. Forces and moments acting on the ship and rudder stock according to rudder angle. Requirements to design, construction and operation of steering gears for reliability and safe navigation.
Basic principles of ships pipelines design, valves, fittings and facilities.
Pump system calculation homework.
hindamisviis eesti k
Eristav
hindamisviis ingl k
Graded
iseseisev töö eesti k
Koduste ülesannete lahendamine, referaatide kirjutamine, laboripraktikumide aruannete koostamine, õppeaines käsitletud seadmete tehnilise dokumentatsiooni tundmaõppimine.
iseseisev töö ingl k
Solving homework exercises, preparing laboratory work reports, preparing papers, familiarization with manuals and instructions of auxiliary machinery and systems.
õppekirjandus
1. „Laeva abimehhanismid, seadmed ja süsteemid 1 & 2“. TTÜ Eesti Mereakadeemia.
Tallinn 2014.
2. H. Punab „ Laeva jõuseadmed“ Tallinn 2008
3. A. Maastik, H. Haldre jt. „Hüdraulika ja pumbad“ 1995
4. H. Punab „Laeva üldsüsteemid“ Tallinn 2003
5. B. A. Vlasjev, J. I. Reztšik „Sudovõje vspomogatelnõje mehanizmõ i sistemõ“ 1989
6. Ch. Knak „ Diesel Motor Ships Engines and Machinery“ 1990
7. H. D. McGeorge „ Marine Auxiliary Machinery“ 1990
õppevormid ja mahud
päevaõpe: nädalatunnid
6.0
sessioonõppe töömahud (semestris):
loenguid
4.0
loenguid
-
praktikume
0.0
praktikume
-
harjutusi
2.0
harjutusi
-
vastutav õppejõud
-
ÕPPEJÕU AINEKAVA INFO
õppetöö semester
õpetav õppejõud / üksus
õppetöö keel
Laiendatud ainekava
2025/2026 sügis
Dmitri Krõlov, V - Eesti Mereakadeemia
eesti keel
    Laiendatud ainekava VLM0460_2025.pdf 
    kuva rohkem
    2024/2025 sügis
    Harli Moosaar, V - Eesti Mereakadeemia
    eesti keel
      VLM0460 Hindamiskriteeriumid.pdf 
      VLM0460 Laiendatud ainekava.pdf 
      2023/2024 kevad
      Hannes Karu, V - Eesti Mereakadeemia
      eesti keel
        2023/2024 sügis
        Hannes Karu, V - Eesti Mereakadeemia
        eesti keel
          Laeva abimehhanismid VLM0460 AM II laiendatud ainekava.pdf 
          2022/2023 sügis
          Hannes Karu, V - Eesti Mereakadeemia
          eesti keel
            2021/2022 sügis
            Hannes Karu, V - Eesti Mereakadeemia
            eesti keel
              VLM0460_ek.pdf 
              2019/2020 kevad
              Siim Tuur, V - Eesti Mereakadeemia
              eesti keel
                VLM0460_ek.pdf 
                Ainekaart eesti keeles
                Ainekaart inglise keeles