Anda õppijale võimalus omandada teadmised keemiaprotsesside põhioperatsioonidest ja keemiatehnikast, keemiatehnika arvutusmeetoditest. Õpetada rakendama jäävuse seadusi (massi, impulssi , energia jäävuse seadusi ) keemiaprotsesside kirjeldamisel; õpetada kasutama seaduspärasusi ja valemeid seadmete valikul ja arvutamisel; luua interdistsiplinaarseid seoseid matemaatika, füüsika, keemia teadmiste ja antud õppeaines saadavate teadmiste vahel. Õpetada rakendama omandatud teadmisi praktikas.

To give the student a chance to acquire the knowledge of the main operations and equipment in chemical processes, methods of calculation in chemical engineering. To teach the laws of conservation (mass, momentum, laws of energy conservation) by describing chemical processes, to teach the use of patterns and formulas when choosing and calculating equipment; create interdisciplinary connections between the knowledge of mathematics, physics and chemistry and the knowledge of the given subject. To teach how to implement the acquired knowledge in practice.

1) Üliõpilane teab ja tunneb keemiatehnika protsesside ja põhioperatsioonide klassifikatsiooni; keemiaprotsesside (hüdromehaanilised, soojusvahetus, massivahetusprotsessid jm) kulgemise seaduspärasusi, oskab avaldada keemiaprotsessi kiirust piiritlevaid faktoreid.
2) Üliõpilane teab ja tunneb tüüpiliste keemiatööstuse seadmete konstruktsiooni ja tööprintsiipi, oskab joonistada põhiseadmete ja nende erisõlmede eskiise.
3) Üliõpilane oskab analüüsida ja hinnata konkreetsete keemiaprotsesside erinevaid konstruktiivseid lahendusi, põhjendada seadmete valikut.
4) Üliõpilane oskab leida ainealast informatsiooni, kasutades erinevaid allikaid (õppekirjandus, tehnikakäsiraamatud, andmebaasid, internetiressursid).

1) The student knows the classification of chemical engineering processes and main operations; the main patterns of chemical processes (fluid mechanics, heat exchange, change of mass, etc.), can discover factors influencing the speed of chemical processes.
2) The student knows the typical design and work principles of the chemical industry equipment, can draw a sketch of the main equipment and its units.
3) The student is able to analyze and evaluate various constructive solutions of specific chemical processes, justify the choice of equipment.
4) The student can find subject specific information using a variety of sources (study literature, databases, technical manuals, internet sources).

Keemiatehnika protsesside ja põhioperatsioonide klassifikatsioon. Materiaalsed ja soojusbilansid. Keemiatehnika arvutusmeetodid. Materjalide ja energia kokkuhoid. Hüdraulika alused. Hüdrostaatika. Hüdrodünaamika. Pumbad, ventilaatorid, kompressorid. Hüdromehaanilised protsessid: filtrimine, tsentrifuugimine, sadestumine, segamine, keevkiht. Soojusvahetusprotsessid. Soojustehnika alused. Kütus. Kütuse põlemise protsess ja soojustehnika. Soojusvahetuse olemus. Soojusjuhtivus. Termiline kiirgus. Konvektsioon, soojusülekanne ja –läbikanne. Keemine, kondensatsioon. Soojuskandjad. Soojusvahetuse aparatuur. Toruahjud. Massivahetusprotsessid. Absorptsioon, desorptsioon. Rektifikatsioon. Ekstraktsioon. Adsorptsioon. Kuivatamine. Kristallisatsioon. Membraanprotsessid. Keemilised protsessid. Reaktorid. Tahke kütuse gaasistamine. Mehaanilised protsessid. Purustamine ja jahvatamine. Sõelumine. Dosaatorid, toitjad. Transportöörid. Tahkete materjalide segamine. Pressimine. Rikastumine.

Classification of processes and unit operations. Material and heat balancis. Calculation methods in chemical engineering. Economizing of materials and energy. Fundamentals of hydraulics. Hydrostatics. Hydrodynamics. Pumps, fans and compressors. Hydromechanical processes: filtration, antifugation, settling, mixing, fluidization. Heat transfer processes. Fundamentals of heat engineering. Fuels. Heat engineering. Combustion processes. Heat exchange and conduction. Radiation. Convection and heat transfer. Boiling and condensation. Heat-transfer agents. Apparatus for heat exchange and transfer. Tube furnacees. Masstransfer processes. Absorption, desorption and chemisorption. Distillation. Rectification. Extraction. Adsorption. Drying. Crystallization. Membrane processes. Chemical processes. Reactors. Gasification of solid fuels. Mechanical processes. Crushing, grinding, screening. Batchers, feeders, conveyors. Mixing, pressing and enrichment of solids.

vt fail

fail

Iseseisva töö orienteeruvaks mahuks eeldatakse 90-92 tundi. Sellest 16 tundi (ca 1,0 tundi nädalas) on mõeldud aine teoreetilise osa iseseisvaks läbitöötamiseks, 24 tundi (ca 1,5 tundi nädalas) arvutusülesannete lahendamiseks, 16 tundi (ca 1,0 tundi nädalas) laboratoorsete tööde andmete töötlemiseks ja tööde vormistamiseks; 20 tundi virtuaalsete laboratoorsete tööde tegemiseks ja tulemuste vormistamiseks; 8 tundi testideks ja 8 tundi eksamiks ettevalmistamine.

Approximate amount of independent work is 90-92 hours. Out of this, 16 hours (ca. 1,0 hours a week), is intended for the independent working through theoretical part of the subject, 24 hours (ca. 1,5 hours per week) for solving calculation tasks, 16 hours (ca. 1,0 hours a week) for processing laboratory work data and formatting the results; 20 hours for completing virtual laboratory work and formatting the results; 8 hours for tests and 8 hours for the exam preparation.

1) Geankoplis Christie J. Transport Processes and Separation Process Principles (Includes Unit Operation). 4th Ed., 2007.
2) Rules of Thumb for Chemical Engineers. Third Edition. Carl R. Branan, 2002, Butterworth-Heinemann
3) Игнатович Э. Химическая техника. Процессы и аппараты. - Москва: Техносфера, 2007.
4) Основные процессы и аппараты химической технологии: Пособие по проектированию. Под ред. Ю.И. Дытнерского., 4-е изд., стереотипное. Москва.: ООО ИД «Альянс». 2008 - 496 с.

-

puudub