Õppeaine eesmärk on varustada tudengid praktiliste teadmistega, mida kaasaegsete tehnosüsteemidega töötades vaja läheb. Õppeaine annab oskused uudse, esilekerkiva tehnogeense keskkonna riskiteguri – elektromagnetväljade hindamiseks, vähendamismeetmete kavandamiseks ja rakendamiseks. Samuti, annab teadmised õhuionisatsiooni alal, mis uuemate teadusuuringute põhjal omab seniarvatust suuremat rolli inimese enesetundele ja tervisele. Õppeaine rõhub learning-by-doing õppeviisile, mille käigus sooritatakse mitmeid praktilisi mõõtmistöid. Õppeaine läbinu oskab kujundada inimesele soodsa elektrokliima, et tagada tema hea enesetunne, tervis ja kõrge produktiivsus.
Õppeaine kohandatakse vastavalt õppekava spetsialiseerumisele.

To provide students with the know-how needed in working with modern technological systems. The subject will provide the skills to assess the newly emerging risk factor – electromagnetic fields, but also to plan and implement mitigation actions. Also the subject provides the knowledge in the area of air ionization, that in light of new scietific research has far greater impact on human well-being and health, than previously believed. The subject is based on the learning-by-doing approach, in course of which practical measurement works are conducted. The student who has passed the course, will know how to design a beneficial electroclimate for the human being, in order to guarantee the well-being, health and high producticity. The subject is accustomed to the specialization of the corresponding curriculum.

Tudeng,
1. oskab leida ja kasutada asjakohaseid juhendmaterjale inimese tervise kaitsmisel füüsikaliste ohutegurite (elektromagnetväljade, õhuionisatsiooni) eest;
2. oskab läbi viia mõõtmise elektromagnetväljade, õhuionisatsiooni tasemete määramiseks, ning tunneb nende olemust ja levikumehhanisme;
3. oskab hinnata, milline elektromagnetväli ja õhuionisatsioon on inimesele ohtlik ja milline mitte;
4. oskab vähendada elektromagnetväljade ja ebasoodsa õhuionisatsiooni taset sisekeskkonnas, kasutades selleks erinevaid tehnilisi, administratiivseid ja korralduslikke lahendusi;
5. oskab edukalt osaleda rühmatöös probleemide lahendamisel.

The student,
1. knows to obtain and use the proper instructional materials in protecting people from physical risk factors (electromagnetic fields, air ionization);
2. knows how to perform the measurements of electromagnetic fields and air ionization to estabils the level of exposure and knows their nature and means of propagations;
3. knows assess which electromagnetic field and air ionization is dangerous to human and which is not;
4. knows how to reduce the electromagnetic fields and unfavorable air ionization in the indoor environment, by using different technical, administrative and regulative means;
5. can successfully participate in the teamwork in solving problems.

Elektromagnetväljad kui uut tüüpi, esilekerkiv riskitegur (Euroopa seadusandluse suunised). Elektromagnetväljade allikad avalikus ruumis, hoonetes ning liikuvvahendites. Tehnosüsteemide tekitatavad elektromagnetväljad: kütte-, soojavee-, jahutus-, ventilatsiooni- ning valgustussüsteemid. Elektromagnetväljad sidesüsteemidest: mobiiltelefoni-, andme- ning muu mobiilne side; tugijaamaantennid, raadiolingid. Elektrisüsteemid: pingemuundurid, trafo-alajaamad, voolujaotus jm. Lokaalse elektrienergiatootmisega kaasnevad elektromagnetväljad (päikese-, tuuleenergia jm).
Õhuionisatsiooni olemus: anioonid(-), katioonid(+), rasked ja kerged ioonid ning nende seos elektromagnetväljaga.Õhuioonide kujunemine sõltuvalt: geograafilisest asukohast, keskkonnatingimustest, materjalidest, ventilatsiooni- ja muudest tehnilistest süsteemidest.
Hoone, liikuvvahendi või seadme valdaja, sh tööandja kohustused elektromagnetväljade minimeerimiseks.
Elektromagnetväljade otsene ja kaudne mõju tervisele. Kontaktvoolud metallesemetelt. Elektromagnetväljade poolt põhjustatud sümptomid ja toime varajane äratundmine. Elektromagnetväljade ja muude ohutegurite koosmõju. Uutest seadusandlikest aktidest tulenevad nõudeid riskirühmade kaitseks. Elektrokliima mõju produktiivsusele, enesetundele ning tervisele.
Ennetuspõhimõtted, tehnilised meetmed ja muud abinõud elektromagnetväljade vähendamiseks. Lahendused hoone, selle tehnosüsteemide ning liikuvahendite kavandamisel. Elektromagnetvälju ekraneerivate, absorbeerivate ja läbislaskvate materjalide kasutamine.
Õhuionisatsiooni koosseisu ja kontsentratsiooni reguleerimine tehniliste süsteemide abil.
Laboritööd: valgustus; sisekliima; õhuionisatsioon; õhuioonide genereerimine; müra; üld- ja kohtvibratsioon; madalsageduslik ja kõrgsageduslik magnetväli; elektrostaatika; kontaktvool, inimese elektriline takistus; raskuste käsitsi teisaldamine; ionisatsiooni ja elektromagnetvälja tervisemõju

Electromagnetic fields (EMFs) as a new, emerging risk factor by European Union’s classification.The sources of EMFs in the public areas, in buildings and vehicles. EMFs generated by technological systems: heating, water, cooling, ventilation and lighting. EMFs from communication systems: mobile phoning; wireless data, base station antennas; radiolinks. Electrical systems: converters; transformators; power distribution etc. EMFs associated with local electricity production: solar and wind energy.
The nature of air ionization: anions; cations, heavy and light ions and their relation to the EMFs. The role of the geographic location including urban environment in generation of air ions. Air ions and environmental conditions such as exhaust gases, aerosols, dust and other airborne particles. Materials, ventilation and other indoor systems effect on ion generation.
The obligations of the proprietors of the buildings, vehicles or installations, including employers in minimizing the electromagnetic fields. The direct and indirect effect of the EMFs on health. Contact currents from metal objects. Symptoms caused by the EMFs and how to detect these at early stage.The joint effect of EMFs and other risk factors. The requirements of new legislative acts in protecting risk groups. The effect of electroclimate on productivity, well-being and health.
Precautionary principles, technical means and other solutions in reducing EMFs. Safety solutions for buildings, their technological systems and vehicles. The usage of EMF shielding, absorbing and transmissive materials. Controlling the composition and concentration of air ions by technical systems.
The lab work: lighting; indoor climate; air ionization; generation of air ions; noise; general and local vibration; low frequency and radiofrequency electromagnetic fields; electrostatics; contact currents and the resistance of the human body; lifting weights; effect of air ionization and electromagnetic fields on health.

Mitteeristav hindamine. Hindamisele pääsemise eelduseks on vähemalt 10 laboratoorse töö teostamine vähemalt miinimumtasemel (51%).

Assessment. The prerequisite of the assessment is performing at least 10 lab works at minimum level (51%).

Valitud teemakohase probleemi lahendamine kasutades erinevaid haridustehnoloogilisi vahendeid. Näiteks, 1) juhtumi/objekti analüüs,
2) kirjanduse ülevaade, 3) mõõtmiste teostamine ning andmete analüüs,
4) tehnilise lahenduse, seadme vms kavandamine, 5) muu kokkulepitud töö. Vajadusel tehnilised vahendid, n mõõteseadmed labori poolt. Iseseisev töö esitatakse referaadi, mõõtmisaruande või muus õppejõuga kokkulepitud vormis

The student is to solve a selected problem using different means of educational technologies. For example, 1) case/object analysis, 2) literature overview, 3) performing measurements, 4) designing a technical solution or apparatus, 5) other agreed work. Independent work will be presented as a final report or in other form agreed with the supervisor.

1. A. Perrin, M. Souques. Electromagnetic Fields, Environment and Health. Springer Science & Business Media, 2013.
2. F.S. Barnes (Ed), B.Greenebaum (Ed). Handbook of biological effects of electromagnetic fields. [Vol. 1&2], Bioengineering and biophysical aspects of electromagnetic fields. Boca Raton: Taylor & Francis, 2007.
3. G. Grimvall (Ed), Å. Holmgren (Ed.), P. Jacobsson, T. Thedéen (Ed.) Risks in Technological Systems. Springer, 2012.

-