Õppeaine eesmärk on tutvustada üliõpilastele riigi majandusse sekkumise üldisi põhjuseid, konkreetseid eesmärke ja vahendeid nii normatiivse kui ka positivistliku teooria seisukohalt. Anda ülevaade majanduspoliitika olemusest ja eesmärkidest, tutvustada peamisi majanduspoliitika instrumente, arendada majandusprobleemide analüüsi ja kriitilise mõtlemise oskuseid. Anda teadmised Eesti, aga ka maailma mõjukamate riikide majanduspoliitikate eripäradest. Tutvustada majandusliku mõtte ajalugu ning peamisi teoreetilisi koolkondi.

The aim of this course is to introduce students to the general reasons for government intervention in the economy, as well as its specific objectives and policy instruments from both normative and positive theoretical perspectives. The course provides an overview of the nature and goals of economic policy, introduces the main economic policy instruments, and develops students’ analytical and critical thinking skills in addressing economic issues. It also provides knowledge of the distinctive features of Estonia’s economic policy as well as the economic policies of the world’s most influential countries. Furthermore, the course introduces the history of economic thought and the major schools of economic theory.

Õppeaine läbinud tudeng:
- võrdleb majanduspoliitika teoreetilisi ja praktilisi käsitlusi ning selgitab nende peamisi erinevusi;
- analüüsib majanduspoliitika eesmärkide omavahelisi seoseid ja võimalikke vastuolusid;
- selgitab majanduspoliitika põhilisi finants- ja õiguslikke instrumente ning avaliku sektori rolli majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamisel;
- analüüsib turutõrgete põhjuseid ja heaolumõjusid, võrdleb võimalikke majanduspoliitilisi vastumeetmeid ning põhjendab nende sobivust;
- hindab majanduspoliitiliste meetmete staatilist ja dünaamilist efektiivsust;
- analüüsib ühiskondlike ja poliitiliste institutsioonide rolli riigitõrgete tekkes ja tagajärgedes;
- hangib ja analüüsib majanduspoliitilist informatsiooni ning hindab kriitiliselt kasutatud allikate usaldusväärsust ja asjakohasust;
- panustab meeskonnatöös ühiste eesmärkide seadmisse ja rollide jaotamisse, arvestades meeskonnaliikmete tugevusi, ning vastutab oma panuse eest ühise uurimuse koostamisel ja esitlemisel;
- analüüsib kriitiliselt erialastes tekstides esitatud seisukohti ning esitab ja põhjendab oma argumente suulises ja kirjalikus arutelus;
- analüüsib majanduspoliitiliste otsuste mõju erinevatele ühiskonnarühmadele, võrdleb alternatiivseid poliitikavalikuid ning põhjendab nende sobivust avaliku huvi, sotsiaalse õigluse ja kestliku arengu seisukohast.

After completing this course, the student:
- compares theoretical and practical approaches to economic policy and explains their main differences;
- analyses the interrelationships between economic policy objectives and identifies potential conflicts among them;
- explains the main fiscal and legal instruments of economic policy and the role of the public sector in achieving economic policy objectives;
- analyses the causes and welfare effects of market failures, compares possible economic policy responses, and justifies their suitability;
- evaluates the static and dynamic efficiency of economic policy measures;
- analyses the role of social and political institutions in the emergence and consequences of government failures;
- acquires and analyses economic policy information and critically evaluates the reliability and relevance of the sources used;
- contributes to setting common goals and allocating roles in teamwork, taking into account team members’ strengths, and assumes responsibility for their own contribution to the preparation and presentation of a joint research project;
- critically analyses viewpoints presented in professional texts and presents and justifies arguments in both oral and written discussions;
- analyses the impact of economic policy decisions on different social groups, compares alternative policy options, and justifies their appropriateness from the perspectives of public interest, social justice, and sustainable development.

Käsitletakse majanduspoliitika eesmärke ja vahendeid teooria erinevate suundade seisukohalt. Normatiivse lähenemise raames tuginetakse turutõrgete teooriale ja otsitakse vastust küsimusele - kuidas peaks majanduspoliitikat ühiskonna huvides tegema. Positivistlikku suunda käsitletakse poliitika majandusliku teooria (Public Choice) alusel, mis otsib vastust küsimusele - kuidas majanduspoliitikat tegelikult tehakse osaliste erihuvidest lähtuvalt. Uuritakse ka riigitõrgete probleeme ja nende leevendamise võimalusi.

Objectives and instruments of economic policy are considered from different theory approaches. In the framework of normative theory there are based on the theory of market failures and searched answer for the question: how should be economic policy done in favor of society's interests. Positive approach is treated on the base of Public Choice Theory, which searches answer for the question: how is economic policy done in reality depending on private interests of participants in process. State failure problems and its alleviation possibilities are under the observation in this analysis as well.

Lõpphinne kujuneb 50% tööst semestri jooksul ning 50% kirjaliku uurimistöö esitamisest grupiga ning teiste tudengite tööde tagasisidestamisest.
Töö semestri jooksul hõlmab igaks seminariks seminariteksti läbitöötamist ja antud majanduspoliitilise koolkonna lahtimõtestamist ning konteksti paigutamist. Loengute ettevalmistus hõlmab ka aktuaalsete majanduspoliitiliste uudiste jälgimist üle maailma.

Final grade composition: 50% is based on work completed throughout the semester, and 50% on the submission of a group-written research paper and the provision of feedback on other students’ papers.
Coursework during the semester includes preparing for each seminar by reading the assigned seminar text, analyzing the respective school of economic policy thought, and placing it within its broader context. Preparation for lectures also involves following current economic policy developments and news from around the world.

Igaks loenguks otsida ja lugeda läbi aktuaalne majanduspoliitiline uudis ning see suuliselt ette kanda loengus koos enda analüüsiga (1-3 lauset).
Igaks seminariks läbi lugeda seminaritekst ning seminaris suuliselt analüüsida majandusliku mõtte arengut konkreetses ajaloolises kontekstis, arutledes, kas ja kuidas see tänapäeva majanduspoliitikat mõjutab.
Uurimistöö läbiviimiseks otsida grupiliikmed, valida sobiv teema, leida selle põhjal kvaliteetsed teaduslikud algallikad, kirjutada uurimistöö ning teha ettekanne koos slaididega. Tagasisidestada enda tööd ning retsenseerida ühe teise grupi uurimistööd.

For each lecture: Find and read a current economic policy news article and present it orally during the lecture, together with your own analysis (1–3 sentences).
For each seminar: Read the assigned seminar text and participate in a discussion analyzing the development of economic thought within its specific historical context, considering whether and how it influences contemporary economic policy.
Research project: Form a group, select an appropriate topic, identify high-quality scientific primary sources, write a research paper, and deliver a presentation supported by slides. In addition, provide a self-assessment of your group's work and review the research paper of another group.

Benassy-Quere, A. et al. (2018). Economic Policy: Theory and Practice. 2nd ed. Oxford: Oxford University Press.
Acocella, N. (1998). The Foundations of Economic Policy: Values and Techniques. Cambridge: Cambridge University Press.
Eerma, D., Wrobel, R. (2012). Majanduspoliitika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
Sepp, J. (2001). Poliitika majanduslik teooria. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Marit Rebane, vanemlektor (ME - majandusanalüüsi ja rahanduse instituut)

puudub