Anda põhjalikud teadmised rahvusvahelise õiguse ajaloolisest arengust, struktuurist, põhimõtetest ja õigusharudest. Anda teadmised rahvusvahelise õiguse kõige olulisematest väljakutsetest.

This course is addressed to master students. The aim of the course is to deeply analyse the historical development, structure, main sources, principles and norms as well as branches of public international law. The course also aims to introduce the participants to the most important challenges of international law.

Üliõpilane:
1) selgitab rahvusvahelise õiguse olemust rahvusvaheliste suhete reguleerimisel;
2) selgitab süsteemset lähenemist rahvusvahelise avaliku õiguse küsimustele;
3) loeb ja tõlgendab õigusteksti;
4) leiab ja rakendab õigusallikaid, põhimõtteid ja norme üksikjuhtumitele;
5) väljendab ennast korrektselt õigusküsimustes aruteludes ja kirjutistes;
6) nõustab avaliku sektori ametnikke rahvusvahelise avaliku õiguse rakendamise küsimustes.

students should be able to:
1) recognize the significance of international law as a regulatory system of international relations;
2) present the system based approaches to public international law issues;
3) read and interpret legal texts;
4) find the applicable set of legal sources, principles and norms to analyse PIL cases;
5) properly communicate in the legal field (including both oral and written communication), negotiate and conciliate;
6) advise governmental officials or other clients as to the application of international law.

Sissejuhatus: mõiste, ajalooline areng, rahvusvahelise avaliku õiguse struktuur. Rahvusvahelise avaliku õiguse asjakohasus/rakendamine. Rahvusvaheline avalik õigus ja rahvusvaheline eraõigus. Seotus õigusssüsteemidega. Rahvusvahelise avaliku õiguse allikad ja põhimõtted. Subjektid. doktriinid ja teooriad. Suhe rahvusvahelise ja siseriikliku õiguse vahel. Rakendamine. Suveräänsus. Territoorium ja rahvas rahvusvahelises avalikus õiguses. Tunnustamine. Riikide õigusjärglus. Rahvusvaheline vastutus. Kehtimine. Rahvusvahelise avaliku õiguse õigusharud. Välislepingute õigus. Rahvusvaheliste organisatsioonide õigusaktide problemaatika. ÜRO. Rahvusvahelised inimõigused. Humanitaarõigus (relvakonfliktide õigus). Rahvusvaheline kriminaalõigus. Rahvusvaheliste konfliktide rahumeelne lahendamine. Rahvusvahelise turvalisuse õigus. Diplomaatia ja konsulaarseadused. Rahvusvaheline mereõigus, kormoseõigus, õhuõigus, rahvusvaheline majandusõigus, rahvusvaheline keskkonnaõigus.

1. Introduction: definition, historical development, structure of Public International Law (PIL). The relevance of PIL. Public International Law and Private International Law. Relation with other major legal systems.
2. The sources and principles of PIL. Subjects of PIL. Doctrines and theories of PIL. The relationship between international and national law. Implementation.
3.The score of sovereignty. Territory and population in PIL. Recognition in PIL. Succession of states.
International responsibility. Enforcement.
4. Branches of PIL. The Law of Treaties.
5. Topical questions of the Law of International Organizations. United Nations.
6. Topical questions of the International Human Rights Law.
7. Topical questions of the International Humanitarian Law (The Law of Armed Conflicts).
8. Topical questions of the International Criminal Law.
9. Topical questions of the Peaceful Settlement of International Disputes, The Law of International Security.
10. Topical questions of the Law of Diplomatic and Consular Relations.
11. Topical questions of the Law of the Sea.
12. The Law of the Air and Outer Space.
13. International Economic Law. International Environmental Law.
14. Conclusions of the course.

eristav hindamine

graded assessment

-

-

International Law (Fourth Edition) Edited by Malcolm D Evans. - Oxford University Press, 2014
Ian Brownlie. Principles of Public International Law (8th Edition). - Oxford University Press, 2012

-