Kursuse eesmärgiks on käsitleda tänapäevase valitsemise diskursuse kahte olulist arengut:
a) valitsemine on muutunud järjest globaalsemaks, kuid valitsemise vormide ja viiside mitmekesisus on jäänud kestma, või isegi suurenenud;
b) kuigi poliitikate sisu on valitsemise puhul oluline, siis poliitikate elluviimine võib olla sama oluline või isegi olulisem.

Kursuse eesmärgiks on vaadelda neid kahte arengut komplementaarselt keskendudes läbi nii teoreetiliste kui praktiliste käsitluste peamistele globaalse/Lääne valitsemise ja poliitikate elluviimise (avalik haldus ja haldusjuhtimine) mudelite konkurentidele, sh islamistlik, konfutsiaanlik ja budistlik paradigma. Kursuse eesmärgiks on tutvuda nende kolme mudeliga ning läbi võrdluse arutleda ka globaalse/Lääne mudeli olemuse ja globaalse rolli üle. Analüüsides keskendutakse ennekõike majandusliku ja tehnoloogilise arengu küsimustele ning valitsemise rollile selles. Keskse analüüsi probleemi võib sõnastada järgnevalt: kas on mõistlikum parendada juba olemasolevat mudelit või peaksime me üle võtma mudeleid, mis toimivad edukates riikides?

General objective of the subject is to discuss two crucial issues of the modern governance discourse:
a) Governance has become global, but a diversity of forms and modes of Governance has at the same time proven to be resilient and even on the rise;
b) in Governance, policy matters, but implementing it can be as, if not more, important.

The goal of the course is to discuss these two issues in a complementary way, looking in theory and practice at what the main competitors of the global-Western model are, both in Governance and implementation, i.e. public administration and management. These are the Islamic, the Confucian, and the Buddhist paradigm. The goal of the class is both the basic familiarization with these three and the reflection of the global-Western one through the comparative mirror. In doing so, attention will be paid to economic and technological development first of all. The basic problem is: Is it better to optimize what one has, or should one transfer what is working best in the leading countries?

Aine edukalt läbinud üliõpilane:
- Tunneb riigi, valitsemise, hea valitsemise, avaliku halduse ja haldusjuhtimise kontseptsioone;
- Mõistab riigi ja bürokraatia rolli majanduskasvus ja –arengus;
- Mõistab paremini riigi, majanduse ja ühiskonna toimimist ning nende seoseid;
- Oskab eristada riigi rolli tänases globaliseerunud maailmas ja klassikalistes riigivalitsemise lähenemistest;
- Eristab avaliku halduse ja haldusjuhtimise koolkondi/traditsioone;
- Teab üldise valitsemise ja avaliku halduse süsteemi ning islamistliku, konfutsiaanliku ning budistliku süsteemi arengulugu ja oskab nende süsteemide erinevusi hinnata ja analüüsida;
- Oskab paremini töötada välja lähenemisi seni tundmata fenomenide hindamiseks ning ka valitsemisalaseid lahendusi neile;
- Demonstreerib kriitilise mõtlemise, kontseptuaalse analüüsi ja argumenteerimise oskuseid nii kirjalikult kui suuliselt.

After successfully passing the subject the student:

- Is familiar with the concepts of state, governance, good governance, public administration (PA), and public management (PM);
- Comprehends the role of the state and mechanisms of the bureaucratic apparatus in economic growth and development;
- Understands better the functioning of state, economy and society, and their interrelationship;
- Distinguishes between the roles of the state in a globalized world and in traditional discussions;
- Can better tell the difference between schools/traditions of public administration and management
- Knows the very basics of the development of the overall Governance and PA systems of the Islamic, Confucian, and Buddhist systems and Is able to judge the difference between those systems and the global-Western one;
- Is better able to develop an approach to evaluate highly unfamiliar phenomena and their solutions in Governance;
- Demonstrates the skills of critical thinking, conceptual analysis and argumentation both in written form and orally.

Kursus käsitleb tänapäevase valitsemise diskursuse kahte olulist arengut:
a) valitsemine on muutunud järjest globaalsemaks, kuid valitsemise vormide ja viiside mitmekesisus on jäänud kestma, või isegi suurenenud;
b) kuigi poliitikate sisu on valitsemise puhul oluline, siis poliitikate elluviimine võib olla sama oluline või isegi olulisem.

Kursuse eesmärgiks on vaadelda neid kahte arengut komplementaarselt keskendudes läbi nii teoreetiliste kui praktiliste käsitluste peamistele globaalse/Lääne valitsemise ja poliitikate elluviimise (avalik haldus ja haldusjuhtimine) mudelite konkurentidele. Kursuse esimeses osas käsitletakse globaalse/Lääne riigi mudeli arengut läbi Kreeka polis’e ja valitsemise kontseptsioonide ning avaliku halduse ja haldusjuhtimise esile kerkimise 20. ja 21. sajandil (fookusega uuel haldusjuhtimisel). Seejärel käsitletakse mitte-Lääne avaliku halduse ja valitsemise lähenemisi ja kolme peamist paradigmat läbi teoreetiliste lähenemistega empiiriliste kaasuste (riigid, kus mudelid on kõige selgemine esindatud). Kursuse kokkuvõtvas osas arutletakse uuesti globaalse/Lääne ja mitte-Lääne valitsemise ja avaliku halduse mudelite tähendust ja relevantsus.

This class discusses two crucial issues of modern governance discourse:
c) Governance has become global, but a diversity of forms and modes of Governance has at the same time proven to be resilient and even on the rise;
d) in Governance, policy matters, but implementing it can be as, if not more, important.

The goals of the course is to discuss these two issues in a complementary way, looking in theory and practice at what the main competitors of the global-Western model are, both in Governance and implementation, i.e. public administration and management, could be. After two sessions outlining the origins of the current global-Western model of the State from the Greek polis to the concept of Governance and the rise of public administration and management in the 20th and 21st centuries (with a focus on the New Public Management), we will then discuss the question of Non-Western PA and Governance as such, and then enter three separate units on the systems discussed. In all of them, a general, theoretical and historical outline will be followed by detailed case studies, especially concerning the relevant carrier countries today. A concluding synthesis session will look again at NWPAG as a concept.

Vaheeksamil (50%) ja lõpueksamil (50%), mis mõlemad on üldjuhul kirjalikud, on tudengitel võimalik valida 3 teema vahel. Sõltuvalt kursuse suurusest võib lõpueksam olla asendatud kirjaliku kodutööga (essee; mis võib olla ka grupitöö), mille puhul on võimalik valida 3 teema vahel.

Midterm and Final are in-class exams in which the student has to choose one out of three topics. The Final may, depending on the concrete course iteration and size, be replaced by the instructors by a take-home essay that likewise have to be chosen among three topics to be announced during the last class, of appr. 10-15 pp. and that may or may not be offered as group work.

Iseseisev töö on individuaalne kursusetöö, mille eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel demonstreerida kriitilise mõtlemise, kontseptuaalse analüüsi ja argumenteerimise oskusi, allikate ja tõendite kasutamist, lugemuse haaret ja asjakohasust. Töö sisaldab vähemalt 10 viidet ja on 10-15 lehekülge pikk. Kursusetöö teema on vaja kooskõlastada kursuse juhendajaga.

The goal of the coursework is to allow students to demonstrate their critical thinking and conceptual analysis skills, cohesion of arguments, use of sources and evidence, and the breadth and relevance of reading. At least 10 references to be used and 10–15 pages long. Topics for the coursework are to be coordinated with the main course instructor.

Pidevalt uuendatud artiklite loetelu – lisatakse Moodlesse.
Constantly updated list of articles – added to Moodle.
Selected basic publications for this class by Professor Drechsler include:
• „Kings and Indicators: Options for Governing without Numbers“, in Markus J. Prutsch, ed., Science, Numbers and Politics, Berlin – New York: Springer, forthcoming 2018.
• „Beyond the Western Paradigm: Confucian Public Administration“, in Sara Bice, Avery Poole and Helen Sullivan, eds., Public Policy in the ’Asian Century‘ – Concepts, Cases, and Futures, Basingstoke: Palgrave Macmillan, in press for 2017.
• „The Reality and Diversity of Buddhist Economics (with case studies of Thailand, Bhutan and Yogyakarta)“, in Tavivat Puntarigvivat, ed., Buddhist Economics and World Crises, Bangkok: World Buddhist University, in press for 2017.
• „Islamic Public Administration in Europe“, in Edoardo Ongaro and Sandra van Thiel, eds., Public Administration and Public Management in Europe, Basingstoke: Palgrave Macmillan, in press for 2017.
• „Three Decades, Four Phases: Public Administration Development in Central and Eastern Europe, 1989-2017“ (with Tiina Randma-Liiv), International Journal of Public Sector Management, 30th anniversary edn., vol. 30, no. 7, published online 2017, http://www.emeraldinsight.com/doi/pdfplus/10.1108/IJPSM-06-2017-0175.

-