Õppeaine annab ülevaate erinevatest viisidest, kuidas avalik sektor saab innovatsiooni toetada ühiskonnas tervikuna (sotsiaalne innovatsioon), majanduses (innovatsioon ettevõtetes ja tööstusharudes innovatsioonipoliitika toel) ning avaliku sektori sees (avaliku sektori innovatsioon). Õppeaine keskseks kontseptsiooniks on innovatsioonibürokraatia – innovatsiooni toetavad avaliku sektori organisatsioonid – ning selle teke, areng ja juhtimine. Kursus käsitleb innovatsioonibürokraatia teoreetilisi ja praktilisi süsteemi taseme aspekte (kuidas innovatsioonile ja muutustele suunatud organisatsioonid avalikus sektoris tekivad ja arenevad), organisatsiooni taseme praktilisi küsimusi (kuidas selliseid organisatsioone ehitada ja juhtida) ning indiviidi taseme küsimusi (milliste omadustega juhte ja liidreid sellised organisatsioonid vajavad).

The course gives an overview of different ways how public sector can support social innovation, innovations in firms and industries (through innovation policy), and public sector innovation. The key focus area of the course is ‘innovation bureaucracy’ – public sector organizations that support innovation – and its emergence, evolution and management. The course covers innovation bureaucracy related theoretical and practical issues on the system level (how innovation and change-oriented organizations emerge and evolve in public sector), organizational level (how to structure and manage such organizations) and individual level (what types of managers and leaders such organizations need).

Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane:
- selgitab riigi toimimise institutsionaalset korraldust, aluspõhimõtteid ja olulisemaid toimimisprotsesse (sh Euroopa Liidu liikmelisusest tulenevalt;
- kirjeldab enda rolli avalikus sektoris ühiskondliku heaolu tagamisel;
- kirjeldab era- ja avaliku sektori peamiseid erinevusi;
- selgitab riigi ja avalike poliitikate rolli SDG eesmärkide elluviimisel

After completing this course the student:
- explains the institutional structure, fundamental principles, and key operational processes of the state, including those arising from membership in the European Union;
- describes their role in the public sector in ensuring societal well-being;
- describes the main differences between the private and public sectors;
- explains the role of the state and public policies in achieving Sustainable Development Goals (SDGs).

Õppeaine keskseks kontseptsiooniks on innovatsioonibürokraatia – innovatsiooni toetavad avaliku sektori organisatsioonid – ning selle teke, areng ja juhtimine. Kursus käsitleb innovatsioonibürokraatia süsteemi taseme aspekte (kuidas innovatsioonile ja muutustele suunatud organisatsioonid avalikus sektoris tekivad ja arenevad), organisatsiooni taseme praktilisi küsimusi (kuidas selliseid organisatsioone ehitada ja juhtida) ning indiviidi taseme küsimusi (millist omadustega juhte ja liidreid sellised organisatsioonid vajavad). Kursuse käigus vaadeldakse neid küsimusi teoreetilise kirjanduse, erinevate riikide kogemuste ning praktiliste näidete ja harjutuste baasil.

The key focus area of the course is ‘innovation bureaucracy’ – public sector organizations that support innovation – and its emergence, evolution and managements. The course covers innovation bureaucracy related issues on the system level (how innovation and change-oriented organizations emerge and evolve in public sector), organizational level (how to structure and manage such organizations) and individual level (what types of managers and leaders such organizations need). These topics will be covered based on theoretical literature, comparative analysis of different countries, and through practical examples and exercises.

Hinne kujuneb kirjaliku kodutöö põhjal (100%). Osalemine loengutes ja seminarides on kohustuslik ja kodutöö esitamise eelduseks.

The grade is based on the home assignment (100%). Participation in the lectures and seminar is mandatory and a prerequisite for submitting the homework.

Iseseisev töö on individuaalne kursusetöö, mille eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel demonstreerida kriitilise mõtlemise, kontseptuaalse analüüsi ja argumenteerimise oskusi, allikate ja tõendite kasutamist, lugemuse haaret ja asjakohasust. Töö sisaldab vähemalt 10 viidet, 3000-4000 sõna. Kursusetöö teema on vaja kooskõlastada kursuse juhendajaga.

The goal of the coursework is to allow students to demonstrate their critical thinking and conceptual analysis skills, cohesion of arguments, use of sources and evidence, and the breadth and relevance of reading. At least 10 references and 3000-4000 words to be used. Topics for the coursework are to be coordinated with the main course instructor.

Hiljutised raamatud/artiklid/raportid – lisatakse Moodle’sse.
Recent books/articles/reports - uploaded to Moodle.

-