- arendada loogilist ja loomingulist mõtlemist originaalsete ülesannete lahendamise kaudu;
- tutvuda algoritmi esitamisviisidega ja koostamise strateegiatega, arvusüsteemidega, erinevate andmetüüpide esitamisega arvutis;
- õppida algoritmi töö kontrolliks koostama programmi kõrgtaseme programmeerimiskeeltes Python, C jt;
- tutvuda erinevate arendus- ja programmeerimisekeskkondadega.

- to develop both creative and analytical thinking through solving original tasks;
- to introduce algorithms, means to present them and strategies of creating them, numeral systems, ways to store and process various data types in computers;
- to learn to implement algorithms in high-level programming language such as C, Python etc.;
- to introduce various software development environments.

Aine läbinud üliõpilane:
- tunneb arvusüsteeme ja oskab teisendada arve ühest süsteemist teise;
- kirjeldab ülesande lahendamiseks vajalikke andmeid:
1. algandmed,
2. tulemused,
3. (abi)muutujad;
- koostab ülesande lahendamise algoritmi;
- kirjutab algoritmile üks ühele vastava programmi (Python, C);
- jaotab ülesande alamülesanneteks;
- kasutab alamprogramme (funktsioone).

Having finished the study of the subject the student:
- recognizes various numeral systems and is able to convert numbers from one system to another;
-describes the data that is necessary for solving a task, such as:
1. parameters,
2. results,
3. variables
- constructs an algorithm that solves a task;
- writes a piece of software in C that implements said algorithm;
- separates a task into subtasks;
- uses subprograms (functions) in software development.

Algoritmi mõiste, esitamise viisid ja koostamise strateegiad ning erinevad esitamisvahendid. Ülesande jagamine alamülesanneteks.
Keeled. Keelte klassifikatsioon. Algoritmilise keele mõiste.
Arvuti (tarkvara) arhitektuur. Programmi elutsükkel arvutis. Käsurea kasutamine, käsurea argumendid.
Tehete järjekord. Hargnemised (sh ka mitme variandiga). Tsüklid (eel- ja järelkontrolliga).
Positsioonilised ja mittepositsioonilised arvusüsteemid. Arvude teisendamine ühest arvusüsteemist teise. Püsi- ja ujukomaga arvud. Pseudojuhuslikud arvud.
Muutujate deklareerimine. Globaalsed ja lokaalsed muutujad. Erinevad andmetüübid ning nende esitus arvutis. Andmete teisendamine ühest tüübist teise.
Massiivide deklareerimine ja indekseerimine. Mitmedimensionaalsed massiivid. Toimingud massiividega (otsimine, järjestamine, andmete analüüs). Sõnede olemus ja manipuleerimine. Andmete väljastamise formateerimine.
Kalendriülesanded.
Alamprogrammide loomine, nendevaheline infovahetus (parameetrid, tagastus), väljakutsumine. Muutuja skoop ja eluiga.
Failid, lugemine ja kirjutamine.

Definition of an algorithm, ways to present and construct algorithms. Separating a task into subtasks.
Languages. Language classification. Algorithmic languages.
Computer architecture (software layer). Program life-cycle. Command line interface, command line parameters.
Operator precedence. Conditionals and control flow statements (including several conditions). Loops with condition checking before and after the statement.
Positional and non-positional numeral systems. Converting numbers from one numeral system to another. Fixed point and floating point numbers. Pseudorandom numbers.
Declaring variables. Global and local variables. Various data types and their representation in a computer. Converting data from one type to another.
Declaring and indexing of arrays. Multidimensional arrays. Operations with arrays (searching, sorting, statistical analysis). Strings and string operations. Formatting results.
Time and date based tasks.
Creating subroutines, exchanging data between them (parameters, return values). Calling subroutines. Variable scope and lifespan.
Files, accessing files for reading and writing.

Teadmiste kontroll toimub tunniülesannete lahendamise käigus, ühel kontrolltööl ja kirjalikul eksamil. Üliõpilane peab esitama ja kaitsma kaks iseseisvat tööd (algoritmid ja programmid) ning vähemalt 3/4 kõikidest harjutustes ja praktikumides lahendatud ülesannetest. Kontrolltöö hinnatakse 100-pallilises süsteemis. Kui hinne kontrolltöö eest on min 51 palli – pääseb üliõpilane kirjalikule eksamile. Eksamil kontrollitakse üliõpilase nii teoreetilisi teadmisi kui ka oskust koostada algoritme ja programme.

The knowledge is checked during the solving of class tasks, one test and a written exam. The student must present and defend two independent works (algorithms and programs) and at least 3/4 of all the tasks solved in exercises and practicals. The test is evaluated in a 100-point system. If the grade for the test is at least 51 points - the student can take the written exam. The exam tests the student's theoretical knowledge as well as the ability to create algorithms and programs.

Iseseisev töö seisneb teoreetiliste materjalide läbitöötamises ja praktikumideks ning harjutusteks valmistumises (kasutades seejuures e-õppe materjale).

Individual work includes the research of available theoretical resources and preparations for lab exercises and seminars (including the use of e-study capabilities).

Põhiõpikud:
http://ati.ttu.ee/wiki/e/index.php/IAG0581_-_Programmeerimine_I
Allen Downey "How to Think Like a Computer Scientist: Learning with Python" http://greenteapress.com/thinkpython/thinkpython.pdf
Pythoni ametlik dokumentatsioon: https://docs.python.org/3.4/
C Programming Language, 2nd Edition 2nd Edition. Brian W. Kernighan, Dennis M. Ritchie, Pearson, 1988.
Teodor Luczkowski. Baasteadmised programmeerimiskeelest C++. TTÜ kirjastus, 2000.

Täiendav kirjandus:
http://www.tud.ttu.ee/im/Vladimir.Viies/materials/IAG0581%2cIAG0582%2cPROGRAMMEERIMINE/
The GNU C Library. http://www.gnu.org/software/libc/manual/html_node/
The GNU C Library. http://www.delorie.com/gnu/docs/glibc/libc_toc.html
Kursuse alused: https://blue.pri.ee/ttu

-