- anda üliõpilastele süsteemne ja laiapõhjaline ülevaade maailma arhitektuuriajaloost;
- anda teadmisi peamiste ehitusvõtete ja -materjalide leiutamisest kuni nende kõrgetasemelise kasutamiseni, anda ülevaade ka nende taaskasutamisest hilisemal ajal;
- luua terviklik ettekujutus erinevatel perioodidel eksisteerinud riikide ja linnade poliitilistest-, kunsti- ja kaubandussuhetest ja nende arengust;
- tutvustada üliõpilastele maailmaarhitektuuri tippteoseid ja tipparhitekte.

Teaching aims are:
- to give owerview of world architecture´s history;
- to give knowledge of main building techniques and materials;
- to introduce world´s most important buildings and architects.

Üliõpilane, läbinud nimetatud kursuse:
- omab baasteadmisi maailma arhitektuuri ajaloost ja oskab orienteeruda arhitektuuri- ja linnaehituse ajaloo perioodides;
- tunneb ja oskab kasutada arhitektuuriajalooga seotud mõisteid/termineid;
- tunneb ära korduvaid arhitektuurielemente ja -võtteid ja nende arengut;
- tunneb ehitusstiile, tähtsamaid ehitisi, tuntumaid arhitekte ja linnaplaneerijaid - oskab leida seoseid ja erinevusi erinevate kultuuride vahel;
- oskab hinnata üldisi ajalootendentse ning väärtushinnangute kujunemise eeldusi.

The student, who has completed the course:
- has knowledge of world architecture´s history;
- recognizes architectural elements and techniques;
- knows different architectural styles;
- recognizes most important buildings and knows most important architects.

Arhitektuuri ja linnaehituse ajaloo kursus on üles ehitatud laiapõhjalise süsteemse ülevaatena alates esiajast kuni tänapäevani. Põhitähelepanu keskendub euroopa arhitektuurile, sh eesti arhitektuurile ning tema kohale euroopa arhitektuuri kontekstis. Varasematele teadmistele toetudes peaks üliõpilane olema võimeline võrdlema ja analüüsima peamisi suundi arhitektuuri-ja linnaehituse ajaloos; ära tundma korduvaid elemente ja võtteid ning mõistma nende arengut. Kursuse käigus omandatud teadmiste põhjal peaks üliõpilane suutma mõista ka üldisi ajalootendentse ning aru saama väärtushinnanguid kujundavatest faktoritest ning nende väljundist arhitektuuris.
Kursus jaotub neljaks suureks blokiks:
I Esiajast antiikaja lõpuni
II Keskaeg (varakeskaeg, romaani ja gooti stiil)
III Uusaeg (renessanss, barokk, klassitsism)
IV Historitsismist tänapäevani
Nimetatud blokid jagunevad omakorda alateemadeks, mille kaudu vaadeldakse erinevate stiilide kujunemist, seostades omavahel ajalugu, hoonet ja selle funktsiooni. Iga alateema juures käsitletakse ka avaliku ruumi loomist ning linnaehitusega seotud protsesse.
Kursust saadab mahukas slaidimaterjal (MS Power Point Presentation programmis) ja saadaval on autoriseeritud loengukonspekt.

The course gives knowledge of world´s architecture from ancient times to modern times.
The course consists of 4 main blocs:
I Early times
II Middle Ages
III Renaissance, baroque, classicism.
IV Contemporary architecture from 19th century.

HINDAMISVIIS: Eksam.
Eksami aluseks on:
- aine igakülgne omandamine õppejõu poolt sätestatud mahus.
- õpitulemuste ja õpiväljundite kontroll kahe kontrolltöö põhjal (osakaal 30% hindest)
- iseseisva töö tulemusena valminud õpimapp (osakaal 50% hindest; esitada novembri lõpus)
- lühiessee kaasaegsest arhitektuurist (osakaal 20% hindest; esitada novembri lõpus).

The ways and criteria of academic progress assessment:
Grading according to the TTU grading system (ch. 4).
Precondition for a graded and marked test:
2 tests (a 100 points) are passed witch the result of at least 51
points, portfolio of history of architecture and short essay of contemporary architecture.

Portfoolio koostamine arhitektuuriajaloost.

Portfolio of history of architecture.

Kohustuslik:
J. Gympel Arhitektuuri ajalugu, 2006
S. Helme, J. Kangilaski Lühike eesti kunsti ajalugu (arhitektuuri osa)
Ching, F. Jarzombek, M; Prakash, V. A Global History of Architecture. John Wiley&Sons, 2007
Õppejõu autoriseeritud loengukonspekt
Soovituslik:
V.Vaga Üldine kunstiajalugu, 1999 (arhitektuuri osa)
M. Kalm Eesti 20.sajandi arhitektuur. 2001
K. Frampton Moodne arhitektuur. 2011
J. Glancey Arhitektuur. Silmaringi teatmik, 2010
H.Janson History of Art: The Western Tradition I-II, NY,2001
R.Toman Barokk. Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst. Koolibri. 2008
M. Camille Gooti kunst Tallinn, „Kunst“, 2001
C. Harbison Renessansskunst Tallinn, „Kunst“
John Summers. The Classical Language of Architecture ,1993
Erwin Panofsky. Gooti arhitektuur ja skolastika. Akadeemia nr. 11, 12. 1992; nr.1,2,3. 1993.
Stancliffe, D. Kirikuarhitektuur.Tln MTÜ Allika Kirjastus,2010

-