Õppeaine eesmärk on:
- anda ülevaade erinevat tüüpi veekogudest (nt ookeanid, šelfimered, sh Läänemeri, järved ja vooluveekogud);
- tutvustada veekogudes toimuvaid peamisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse;
- selgitada, kuidas annavad veekogud infot keskkonnas toimunud või toimuvatest muutustest;
- anda ülevaade veekogusid negatiivselt mõjutavatest teguritest ja võimalikest lahendustest nende mõju vähendamiseks või likvideerimiseks;
- tutvustada veekogude kaitsega seotud õigusakte ja seiremeetodeid, mille abil veekogude seisundit jälgitakse.

The aim of this course is to:
- give an overview of different types of water bodies (e.g. oceans, inland seas, incl. the Baltic Sea, lakes and streams);
- introduce the main physical, chemical and biological processes taking place in the water bodies;
- explain how water bodies can provide information on the past or ongoing changes in the environment;
- provide an overview of the factors having a negative influence on the water bodies and potential solutions to mitigate or avoid those influences;
- introduce the legislation on the protection of water bodies and the monitoring methods to check the environmental condition of the water bodies.

Õppeaine läbinud üliõpilane:
- eristab veekogude tüüpe (ookeanid, šelfimered, järved ja vooluveekogud), toob välja nende sarnasusi, erinevusi ning oskab selgitada üldise veeringe toimimist;
- seostab omavahel veekogudes toimuvaid peamisi füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi protsesse ning toob nende kohta näiteid reaalsest keskkonnast;
- eristab asjakohaseid meetodeid veekogudest keskkonnamuutuste kohta info kogumiseks ja rakendab neid praktilises töös;
- interpreteerib, kuidas eri tegurid võivad veekogude seisundit negatiivselt mõjutada ja pakub välja tegevusi nende mõjude vähendamiseks või ennetamiseks;
- orienteerub erialases seadusandluses ja keskkonnaandmebaasides ning saadaolevates keskkonnaandmetes veekogude seisundi hindamiseks.

After completing this course, the student:
- differentiates between the types of water bodies (oceans, inland seas, lakes, streams), can analyse their similarities and differences, and explain the general water circulation;
- associates the main physical, chemical, and biological processes taking place in the water bodies and explains those processes with examples from real environment;
- differentiates between the methods that can be used to collect environmental data from the water bodies for investigating environmental change and applies the methods in practical work;
- interprets different factors that may negatively influence the environmental condition of a water body and proposes different solutions to mitigate or avoid those impacts;
- comprehends relevant legislation, databases for environmental data and available environmental data for evaluating the environmental status of a water body.

Õppaine raames tutvutakse nii loengute kui ka praktikumide käigus veekogude ökoloogia eri aspektidega. Oluline osa on üliõpilaste iseseisval tööl Moodle'i kaudu jagatavate materjalidega, aktiivsel osalemisel loengutes ja praktikumides. Praktikumide käigus on üliõpilastel võimalik ise katsetada veekogude uurimiseks kasutatavaid meetodeid ning saadud tulemusi tõlgendada.

During the course, the students will become familiar with different aspects of the ecology of water bodies. Independent work based on material shared through Moodle, active participation in courses and practices is expected from the students. Within the framework of practices, the students will have a hands-on experience with different methods used for investigating water bodies and interpreting the results.

Eksam

Exam

-

-

- P. R. Pinet 2013. Invitation to Oceanography. Jones & Bartlett Learning.
- I. Ott ja H. Timm 2020. Siseveekogud: õpik kõrgkoolidele. Eesti Loodusfoto kirjastus.
- õppejõu jagatud materjalid Moodle'is

Sirje Sildever, nooremprofessor (LM - meresüsteemide instituut)