Füüsika mittefüüsikutele (NSO0160)
PÕHIANDMED
õppeaine register
A - põhiregister
õppeaine kood
NSO0160
õppeaine nimetus eesti k
Füüsika mittefüüsikutele
õppeaine nimetus inglise k
Physics for Poets
õppeaine maht AP
-
õppeaine maht EAP
3.00
deklareeritav
jah
kontrollivorm
hindeline arvestus
õpetamise semester
sügis
õppekeel
eesti keel
inglise keel
Õppekavad, millesse aine kuulub
kavaversiooni kood
aine kohustuslik
IAAB17/25
jah
IABB17/25
ei
IADB17/25
jah
IAIB25/25
jah
kuva rohkem
Ainet õpetavad struktuuriüksused
LM - meresüsteemide instituut
Ainekaardi link
Tunniplaani link
Vaata tunniplaani
Versioon:
VERSIOONIPÕHISED ANDMED
õppeaine eesmärgid eesti k
Esitada füüsika põhimõisted ja -seadused ajaloolises ja kultuurilises kontekstis. Käsitletavad teemad on liikumine, energia, entroopia, elektromagnetism, relatiivsusteooria, kvantnähtused ja elementaarosakesed.
õppeaine eesmärgid inglise k
To present fundamental notions and laws of physics in the historical and cultural context. The topics are motion, energy, entropy, electromagnetism, relativity, quantum phenomena and fundamental particles.
õppeaine õpiväljundid eesti k.
Üliõpilane teab füüsika põhimõisteteid ja on omandanud oskused ülesandeid loogiliselt analüüsida ja lahendada.
Üliõpilane oskab leida seoseid eri valdkondadesse ja ajastutesse kuuluvate nähtuste vahel.
Üliõpilasel on ettekujutus teaduslikust, filosoofilisest ja esteetilisest maailmapildist.
õppeaine õpiväljundid ingl k.
The student has acquired basics of physics and is able to logically analyse and solve problems.
The student is able to find relations between phenomena of different spheres of human activities and different ages.
The student gets notion of scientific, philosophic and poetic world-views.
õppeaine sisu lühikirjeldus eesti k
Taevakehade liikumine, kalender ja astroloogia. Teadus ja ebateadus. Antiikaeg. Eratosthenese meetod Maa ümbermõõdu määramiseks. Renessanss. Galilei. Liikumise kiirus ja kiirendus. Liikumishulk. Jõud. Newtoni seadused. Gravitatsiooniseadus ja planeetide orbiidid. Energia, töö ja võimsus. Reduktsionistlik ja holistlik maailmakäsitlus. Elekter ja magnetism. Faraday, Oersted, Maxwell. XIX sajandi tehnoloogia. Lained. Interferents. Youngi katse ja Newtoni prisma – kaks kümnest kauneimast füüsikaeksperimendist. Termodünaamika seadused. Aja suund. Entroopia mõiste ja seos informaatikaga. Maxwelli deemon. Michelsoni katse ja kiiruste klassikaline liitmine. Einstein, erirelatiivsusteooria sünd. Tuumaenergia. Termotuumasüntees ja ITER. Üldrelatiivsuse elemendid. Aegruumi kõverus. Paisuv universum. Mustad augud, suur pauk ja aja algus. Varjatud aine. Plancki kvanthüpotees. Einstein ja fotoefekt. Rutherford. Aatom, elektron, tuum. Füüsika kuldajastu. Bohri aatomimudel. De Broglie hüpotees. Schrödingeri võrrand. Heisenbergi määramatuse printsiip. Lainefunktsiooni statistiline tõlgendus. Superpositsiooniprintsiip kui kvantarvutamise alus. Schrödingeri kass. XX sajandi sünergia: mikro- ja megamaailm ning heitlevad kunstivoolud. Elementaarosakesed ja standardmudel. LHC – suur hadronite põrguti. Kvantmehaanika paradoksid. Klassikalise ja kvantmaailma vahekord. Stephen Hawkingi positivistlik filosoofia. Universaalkonstandid ja antroopsusprintsiip. Milline oleks meie maailm, kui universaalkonstandid oleksid teistsugused?
õppeaine sisu lühikirjeldus ingl k
Motion of celestial bodies, calendar and astrology. Science and pseudoscience. Antiquity. The method of Eratosthenes to estimate the circumference of the Earth. Renaissance. Galilei. Velocity and acceleration. Momentum. Force. Newton’s laws. The law of gravitation and orbits of the planets. Energy, work and power. Reductionism and holism. Electricity and magnetism. Faraday, Oersted, Maxwell. The technology of the XIX century. Waves. Interference. The Young’s experiment and Newton’s prism – two of the ten most beautiful experiments of physics. The laws of thermodynamics. Direction of time. Entropy in physics and informatics. Maxwell’s demon. Michelson’s experiment and classical addition of speeds. Einstein, the birth of special relativity. Nuclear energy. Nuclear fusion and ITER. Elements of general relativity. Curvature of the space. Expanding universe. Black holes, big bang and the beginning of time. Dark matter. Planck’s quantum hypothesis. Einstein and photoelectric effect. Rutherford. Atom, electron, nucleus. The golden age of physics. Bohr’s atom. The hypothesis of de Broglie. Schrödinger’s equation. Heisenberg’s uncertainty principle. Statistical interpretation of the wave function. Superposition principle as the basis of quantum computing. Schrödinger’s cat. The synergy of the XX century: micro- and mega-world and confusion in art. Fundamental particles and standard model. LHC – Large Hadron Collider. The paradoxes of quantum mechanics. Classical and quantum world. The positivist philosophy of Stephen Hawking. Universal constants and anthropic principle. How would our world look like if the universal constants were different?
hindamisviis eesti k
Kaks semestrisisest testi
hindamisviis ingl k
Two classroom tests
iseseisev töö eesti k
Loengumaterjalid tuleb läbi töötada järgnevaks harjutustunniks, et võimaldada ülesannete lahendamist.
iseseisev töö ingl k
The material presented at the lectures should be acquired to be prepared for solving problems
õppekirjandus
Robert H. March. Füüsika võlu.Tartu, Ilmamaa, 2000
Robert H. March. Physics for Poets. 5th edition. McGraw-Hill, 2003
Stephen Hawking. Universum pähklikoores. Tallinn, Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002
Stephen Hawking. Minu lühiajalugu Tallinn, Tänapäev, 2014
õppevormid ja mahud
päevaõpe: nädalatunnid
2.0
sessioonõppe töömahud (semestris):
loenguid
1.0
loenguid
9.0
praktikume
0.0
praktikume
0.0
harjutusi
1.0
harjutusi
9.0
vastutav õppejõud
-
ÕPPEJÕU AINEKAVA INFO
õppetöö semester
õpetav õppejõud / üksus
õppetöö keel
Laiendatud ainekava
2025/2026 sügis
Sirje Keevallik, LM - meresüsteemide instituut
eesti keel
    Hindamiskriteeriumid.pdf 
    Laiendatud ainekava.pdf 
    kuva rohkem
    2024/2025 sügis
    Sirje Keevallik, LM - meresüsteemide instituut
    eesti keel
      Hindamiskriteeriumid.pdf 
      2023/2024 sügis
      Sirje Keevallik, LM - meresüsteemide instituut
      eesti keel
        2022/2023 sügis
        Sirje Keevallik, LM - meresüsteemide instituut
        eesti keel
          2021/2022 sügis
          Sirje Keevallik, LM - meresüsteemide instituut
          eesti keel
            Hindamiskriteeriumid.pdf 
            2020/2021 sügis
            Sirje Keevallik, LM - meresüsteemide instituut
            eesti keel
              Hindamiskriteeriumid.pdf 
              2019/2020 sügis
              Sirje Keevallik, LM - meresüsteemide instituut
              eesti keel
                Hindamiskriteeriumid.pdf 
                2018/2019 sügis
                Sirje Keevallik, LM - meresüsteemide instituut
                eesti keel
                  Hindamiskriteeriumid.pdf 
                  2017/2018 sügis
                  Sirje Keevallik, LM - meresüsteemide instituut
                  eesti keel
                    Hindamiskriteeriumid.pdf 
                    Ainekaart eesti keeles
                    Ainekaart inglise keeles