Kursus on bakalaureuseõppe üliõpilastele. Kursuse eesmärk on anda algteadmised rahvusvahelisest humanitaarõigusest ning analüüsida selle ajaloolist arengut, struktuuri, peamisi allikaid, põhimõtteid ja norme. Kursusel käsitletakse muu hulgas küberkonfliktide problemaatikat ning rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaldamist küberoperatsioonides.

This course is addressed to bachelor students. The aim of the course is to introduce and analyze the historical development, structure, main sources, principles and norms of international humanitarian law. Problematics of cyber conflict and application of international humanitarian law to cyber operations are discussed.

Kursuse lõpuks üliõpilane:
- esitab rahvusvahelise humanitaarõiguse üksikute küsimuste süsteemipõhist lähenemist;
- loeb ja tõlgendab õiguslikke tekste;
- leiab ja rakendab vastavaid õigusallikaid, põhimõtteid ja norme analüüsides rahvusvahelise humanitaarõiguse kaasuseid, muu hulgas selliseid, mis on seotud küberoperatsioonidega;
- nõustab riigiametnikke, relvajõudude ja julgeolekutöötajaid rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaldamisel.

At the end of the course students should be able to:
- present the system based approaches to international humanitarian law issues;
- read and interpret legal texts;
- find and apply the applicable set of legal sources, principles and norms to analyse IHL cases, including ones involving cyber operations;
- advise governmental officials, armed and security forces officials as to the application of international humanitarian law.

1. Sissejuhatus: rahvusvahelise humanitaarõiguse definitsioon, ajalooline areng ja struktuur. Rahvusvahelise humanitaarõiguse tähtsus. Rahvusvahelise humanitaarõiguse doktriinid ja teooriad.
2. Rahvusvahelise humanitaarõiguse subjektid. Rahvusvaheline humanitaarõigus ja inimõigused.
3. Jus ad belluma ja jus in Bello.
4. Riikide, valitsustevaheliste ja valitsusväliste organisatsioonide poolt rahvusvahelise humanitaarõiguse rakendamine. Punase Risti rahvusvaheline komitee.
5. Rahvusvahelise humanitaarõiguse allikad ja printsiibid.Martens Clause'i roll.
6. Haavatute, haigete ja laevahuku läbiteinute kaitse. Meditsiini- ja usuline personal.
7. Sõjas võitlejad ja vangid. Palgasõdurid. Spioonid.
8. Tsiviilisikute kaitse.
9. Punase Risti märk, teised kaitsvad märgid. Kaitsvate märkide kasutamise kuritarvituste ärahoidmine ja nende märkide valesti kasutamine.
10. Vaenutegevuse läbiviimine. Sõjapidamise vahendid ja meetodid.
11. Sõjapidamine merel. Sõjapidamine õhus.
12. Siseriiklikud relvastatud konfliktid.Niisuguste konfliktide määratlemise kaasaegsed probleemid.
13.Rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaldamine. Levik.
14. Kõrgemad korraldused. Käskude täitmise kohustus.
15. Kohalike kohtute poolse rikkumise ärahoidmine, ad hoc tribunalid ja Rahvusvaheline Kriminaalkohus.
16. Rahvusvahelise humanitaarõiguse osa kokkuvõte ja test.
17. Sissejuhatus küberoperatsioonidega seotud tehnoloogiasse.
18. Küberruum ja sõjategevuse doomen.
19. Küberkonflikti määratlemine
20. Kübervaenulik käitumine. Küberrünnak.
21. Küberruumi eristamise põhimõtted. Kaitstud isikud, objektid ja tegevused.
22. Sõjategevuse ja küberoperatsioonide vahendid ja meetodid. Kübersihtimine.
23. Rahvusvaheline kriminaalõigus ja küberkontakt.

1. Introduction: definition, historical development and structure of International Humanitarian Law (IHL). The relevance of IHL. Doctrines and theories of IHL.
2. Subjects of IHL. International HR Law and International Humanitarian Law.
3. Jus ad bellum and jus in bello.
4. Enforcement by States, IGO and NGO. International Committee of the Red Cross.
5. The sources and principles of IHL. Role of the Martens Clause.
6. Protection of the wounded, sick, and shipwrecked. Medical and religious personnel.
7. Combatants and Prisoners of war. Mercenaries. Spies.
8. The Protection of civilians.
9. The emblems of the Red Cross/Red Crescent, other protective signs. Repression of abuse and misuse of protective signs.
10. Conduct of hostilities. Means and methods of warfare.
11. Naval Warfare. Air warfare.
12. Non-international armed conflicts. Modern problems of qualification.
13. Implementation of IHL. Dissemination.
14. Superior orders. Command responsibility.
15. Repression of violations by national courts, the ad hoc tribunals and the International Criminal Court.
16. Conclusions of the IHL part of the course. Quiz.
17. Introduction to technology involved in cyber operations.
18. Cyberspace as a warfighting domain.
19. Classification of cyber conflict.
20. Conduct of cyber hostilities. Cyber attack.
21. Principle of distinction in cyberspace. Protected persons, objects and activities.
22. Means and methods of warfare and cyber operations. Cyber targeting.
23. International Criminal Law and cyber conduct.

Lõpphinne kujuneb eraldi osade koondina.

The final grade is formed as a set of separate parts.

vastavalt laiendatud ainekavale

according to the extended syllabus

1. Crawford, E; Pert, A. (2015) International humanitarian law, Cambridge University Press
2. Solis, G.D. (2016) The Law of Armed Conflict: International Humanitarian Law in War (2nd Edition). Cambridge University Press
3. Kalshoven, F; Zegveld, L. (2011) Constraints on the waging of war: an introduction to international humanitarian law (fourth edition). ICRC, Geneva/Cambridge.
4. Sayapin, S; Tsybulenko, E. (2018) The Use of Force against Ukraine and International Law: Jus ad bellum, jus in bello, jus post bellum. T.M.C. Asser Press/Springer
6. Schmitt, M. (2017). Tallinn Manual 2.0 on the International Law Applicable to Cyber Operations. Cambridge: Cambridge University Press.

-