Õppeaine üldeesmärk on:
- tutvustada peamiseid teooriaid, mis seletavad valitsemisega seotud nähtuseid digiajastu kontekstis ning tänase mõtlemise tähtsamaid arengusuundi;
- selgitada digitaalse valitsemise kontseptsiooni ja rolli avaliku halduse süsteemis ja avaliku halduse reformimisel;
- tutvustada olulisi ja aktuaalseid digiajastu valitsemise küsimusi andmete teisenenud rollist kuni riigi ja kodanike suhete ümbermõtestamiseni;
- anda ülevaade valitsemise arengutest digiajastu kontekstis Eestis ja mujal;
- avada peamised probleemid tänapäeva valitsemises, mis tõukuvad digitehnoloogiate kasutuselevõtu praktikatest.

General objective of the course is to:
- introduce the main theories informing and explaining governing in the digital era;
- introduce the concept of digital governance and its role in public administration system, public administration reform and related debates;
- introduce the key issues in governing in the digital age from the increasingly controversial role of data to changing relationship between the state and people;
- give an overview of the current digital-era governance state of affairs in Estonia and beyond;
- provide critical reflections on governance problems related to the use of digital technologies.

Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane:
- teab digiajastu valitsemise kujunemise tausta, peamisi teooriad, arenguid ja omab arusaama hetkeseisu kohta;
- mõistab avaliku halduse toimimist ja suudab analüüsida digitehnoloogiatest tulenevaid võimalusi ja ohte selle toimimispõhimõtete muutmiseks;
- orienteerub peamistes digiajastu valitsemise sõlmküsimustes;
- tunneb peamisi Eesti ja muu maailma suundumusi digiajastu valitsemises;
- oskab kriitiliselt hinnata digitehnoloogiate kasutuselevõtu mõju riigi rollile ühiskonnas.

After successfully passing the subject the student:
- has acquired basic knowledge about the main theories explaining governing in the digital era and its historical evolution and the current state of affairs;
- understands the logic of public administration and the opportunities and risks related to digitally enabled public sector reform attempts;
- have basic insights into the key issues of governing in the digital era;
- knows the main digital governance trends in Estonia and beyond;
- can critically analyze the impact of digital technologies on public sector governance.

Kursuse peamine idee on aru saada, kuidas suurenev digitehnoloogiate kasutuselevõtt avalikus sektoris mõjutab avaliku sektori valitsemist ning riigi rolli ühiskonnas. Kursusel analüüsitakse, kuidas digiajastu valitsemine välja kujunes, arenes ning milliste tagajärgedega.
Kursusel käsitletakse esmalt digitaalajastu valitsemise lubadust ja selle seost avaliku halduse ja juhtimise üldiste paradigmadega, st kuidas digitehnoloogiate kasvav kasutamine võimaldab, kujundab ja tugevdab avaliku halduse ning valitsemise hierarhilisi, turupõhiseid ja koostöötendentse. Sellisena ühendab kursus avalikku halduse ajaloolisi, kriitilisi ning tulevikku suunatud debatte sissevaadetega Eesti ja muu maailma digitaalse valitsemise praktikatesse.

The idea of the course is to discuss how digital technologies specifically and the digital era in general shape governing in and by the public sector. The course will look into how the relationship between digital technologies and governing has emerged and evolved, and with what consequences. The course will first revisit the promise of digital era governance and how it relates to the general paradigms of public administration and management, that is, how does the increasing use of digital technologies enable, shape and reinforce the hierarchical, marketization and collaborative tendencies in public management and governance. As such, the course combines public administration critical, historical and future-oriented debates on governing in the digital era with insights into the current Estonian, European and global digital governance practices.

Hinne kujuneb kirjaliku eksami (50%) ja kodutöö (50%) põhjal.
Üliõpilaste mõistmist loengutes käsitletu ja lugemismaterjali osas hinnatakse kirjaliku eksami ja kodutööga.

The grade is based on the written exam (50%) and the home assignment (50%).
Students` understanding about the content of lectures and reading materials will be evaluated with the exam and home assignment.

Iseseisev töö on individuaalne kursusetöö, mille eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel demonstreerida kriitilise mõtlemise, kontseptuaalse analüüsi ja argumenteerimise oskusi, allikate ja tõendite kasutamist, lugemuse haaret ja asjakohasust.

The goal of the coursework is to allow students to demonstrate their critical thinking and conceptual analysis skills, cohesion of arguments, use of sources and evidence, and the breadth and relevance of reading.

Vt kursuse Moodle lehelt

-