Õppeaine annab ülevaate, kuidas tehnoloogilised muudatused üldistelt ja digitiseerumine spetsiifiliselt mõjutab avaliku sektori organisatsiooni ja haldusreformide arengut, miks ja kuidas avaliku sektori organisatsioonid suudavad arendada enda tehnoloogilisi võimekusi, kuidas digitaalsed muutused mõjutavad halduspoliitikaid ja avalike teenuste osutamist, ja kuidas kodanikud ning eraettevõtted panustavad digitaalsel ajastul avalike teenuste osutamisse. Kursuse keskne fookus on avaliku sektori tehnoloogiliste võimekuste kontseptsioonil ehk kuidas avalik sektori organisatsioonid avastavad, arendavad ja/või võtavad kasutusse uusi tehnoloogilisi lahendusi halduspoliitikate ja avalike teenuste planeerimisel, kujundamisel, elluviimisel ning hindamisel. Kursus annab tudengitele nii teoreetilised, analüütilised kui ka praktilised teadmised, kuidas avaliku sektori organisatsioonid kohanduvad (digitaalsete) tehnoloogiliste muudatustega, kuidas nad mõjutavad tehnoloogiaid (ning seotud turge) neid kasutusele võttes, ning millised võimalused on neil olemas toime tulemaks kriitiliste organisatsiooniliste ning väärtuspõhiste väljakutsetega.

This course gives an overview how technological change in general and digitization specifically affect the evolution of public sector organizations and public sector reform, why and how public sector organizations are able to develop their technological capacities, how digital transformations influence public policies and delivery of public services, and how citizens and private sector contribute to public service delivery in the digital age. The central focus of the course will be on the concept of public sector technological capacities, that is, an ability of public organizations to explore, develop and/or adapt new technological solutions in public policy and service design, delivery and evaluation. The course will provide the students with the theoretical, analytical and practical knowledge on how governments cope with digital transformations, how they shape these technologies (and respective markets) by enacting them and how to address the present and future organizational and value-based challenges related to digital transformations in governments.

Õppeaine edukalt läbinud üliõpilane:
- On võimeline diskuteerima ja eristama võimalusi ja mooduseid, kuidas digitaalsed muutused mõjutavad ja suunavad avaliku sektori organisatsioone ning nende haldusvõimekusi;
- Mõistab erinevaid teoreetilisi suundumisi, mis lahkavad avaliku sektori digitaalsete muutuste mõju avaliku sektori organisatsiooni, halduspoliitikate ning avalike teenuste arengule;
- Teab avaliku sektori digitaalsete muudatustega kaasnevaid peamisi väljakutseid ja parimaid juhtimispraktikaid.

After successfully passing the subject the student should be able:
- Is able to discuss and differentiate between different ways how digital technologies shape public sector organizations and their administrative capacities;
- Understand various theoretical strands that debate on the role of technologies and digitization on the evolution of public sector organizations, public policy-making and service delivery;
- Knows the main challenges and best practices regarding the effective management of digital transformations in public sector.

Käesolev kursus ei ole digitaalsetest tehnoloogiatest kui sellisest, vaid keskendub digitaalsete tehnoloogiate ja avaliku sektori organisatsiooni arengute koosmõjule - kuidas ja miks digitaalsed tehnoloogiad mõjutavad avaliku sektori organisatsioonide väärtuseid, struktuuri, töökorraldust, ülesannete jaotust, juhtimis- ja otsustustegemise protsesse, koordineerimispraktikaid, vastutavusmehhanisme, ja suhteid ning tööjaotust kodanike ja erasektoriga (teenuste koosloomest kuni teenuste sisse ostmise, avaliku-erasektori koostööprojektide ning võrgustikeni). Nende komplekssete arengute lahtimõtestamine ei võimalda meil üksnes aru saada, miks mõned avaliku sektori organisatsioonid kohanduvad tehnoloogiliste muutustega kiiresti ja teised mitte, vaid ka ette näha, milline võiks ja peaks olema „hea“ avalik halduse organisatsioon digitaalsel ajastul. Neid teemasid avatakse läbi teoreetilise kirjanduse, võrdlevate juhtumianalüüside, praktiliste näidete ning harjutuste kaudu.

This course is not about digital technologies per se, but about how and why digital technologies interact and impact public sector organizations – their values, routines, task allocations, decision-making and management processes, coordination practices, accountability mechanisms, structures, and relationships as well as task-allocations with citizens and private sector (from co-production to outsourcing, public-private partnerships and networks). The course builds on the assumption that digital transformations play an increasingly fundamental role in modern public administrations, however, this influence is a complex process, inherently co-evolutionary and far from being linear. Therefore, understanding these processes makes it not only possible to explain how and why some public sector organizations forge ahead in technological developments and others do not, but also to envision what “good” public administration should and could be in the digital age. These topics will be covered based on theoretical literature, comparative case-studies, and through practical examples and exercises.

Hinne kujuneb kirjaliku testi (40%), mis toimub lugemismaterjali pinnalt (valikvastused ja lahtised küsimused), kodutöö (40%) ja klassiesitluse (20%) põhjal. Osalemine loengutes ja seminarides on kohustuslik.
Üliõpilaste mõistmist loengutes käsitletu ja lugemismaterjali osas hinnatakse kirjalike testide ja kodutööga.

The grade is based on the written test (40%) based on compulsory reading material (multiple choice questions and open questions), home assignment (40%) and a class presentation (20%). Participation in the lectures and seminar is mandatory.
Students` understanding about the content of lectures and reading materials will be evaluated with tests and home assignment.

Iseseisev töö on individuaalne kursusetöö, mille eesmärgiks on võimaldada üliõpilastel demonstreerida kriitilise mõtlemise, kontseptuaalse analüüsi ja argumenteerimise oskusi, allikate ja tõendite kasutamist, lugemuse haaret ja asjakohasust. Töö sisaldab vähemalt 10 viidet, 2000 -3000 sõna. Kursusetöö teema on vaja kooskõlastada kursuse juhendajaga.

The goal of the coursework is to allow students to demonstrate their critical thinking and conceptual analysis skills, cohesion of arguments, use of sources and evidence, and the breadth and relevance of reading. At least 10 references and 2000 – 3000 words to be used. Topics for the coursework are to be coordinated with the main course instructor.

Hiljutised raamatud/artiklid/raportid – lisatakse Moodle’sse.
Recent books/articles/reports - uploaded to Moodle.

-