Kursuse eesmärk on anda alusteadmisi ja oskusi seadmete ja meetodite kohta hindamaks terve ja tugiliikumisaparaadi patoloogiaga patsientide seisundit ja skeletilihaste toonuse, biomehaaniliste ja viskoelastsete omaduste rolli diagnostilises informatsioonis. Lisaks anda ülevaade inimese anatoomia üldosast, liikumisaparaadist ja siseelundeist. Materjali käsitletakse lähtuvalt organite ja kudede funktsioonist. Esitatakse anatoomilise vaatluse orientiirid ja nomenklatuur.

To give an overview of general human anatomy, locomotion and internel organs. The material is presented according to the function of organs and tissues. The features and nomenclature of anatomical observation are given. Additionally, to give skills and basic knowledge to students which will enable them to estimate the state of healthy people and patients with pathology of musculoskeletal system. Also the students will get knowledge which will enable them to understand the role of tone, biomechanical and viscoelastic properties of skeletal muscles in diagnostic information.

Aine läbinud üliõpilane:
- omab algteadmisi ja -oskusi tugi-liikumisaparaadi seisundi biomehaaniliseks analüüsiks.
- oskab läbi viia mõõtmisi inimese kehaasendite ja liikumise biomehaaniliseks analüüsiks vajalike algandmete kogumisel, näiteks mõõta liigeste liikuvust ja lihaste biomehaanilisi omadusi hindamaks liigese liikuvust pidurdavaid tegureid.
- oskab hinnata kehaosade liikumisvõimalusi ruumis ja kehaosade omavahelisel liikumisel;
- oskab määrata kehaosa elementaarliigutusel osalevaid agonist ja antagonist lihaseid;
- oskab arvutada inimese tugi-liikumisaparaadis esinevaid mehaanilise pinge liike ja hinnata pingeseisundite ohtlikkuse astet;
- oskab koostada kehaasendite biomehaaniliseks analüüsiks vajalikke jõumomentide võrrandeid ja rakendada D'Alemberti printsiipi inimese liikumise analüüsil;
- oskab teha inimese elementaarliigutuste biomehaanilist analüüsi antagonistlihaste erinevatel lihastöö režiimidel;
- oskab seostada biomehaanilisi hindamiskriteeriume inimese anatoomia ja füsioloogiaga;
- oskab hinnata närvi-lihasaparaadi toonuse ja biomehaaniliste omaduste rolli metaboolsete protsesside dünaamikas ja ülekoormustraumade preventsioonis;
- valdab tugi-liikumisaparaadi tasakaalu ja liikumise biomehaaniliseks analüüsiks vajalikku meditsiinilist terminoloogiat suhtlemiseks raviarstide, füsioterapeutide ja multidistsiplinaarse töökollektiiviga;
- tunneb biomaterjalide klassifikatsiooni ja kasutamist meditsiinis;
- oskab teha biomaterjalide põhjendatud valikut meditsiiniprobleemide lahendamisel;
- tunneb anatoomilisi termineid ja oskab kasutada anatoomilise vaatluse orientiire;
- oskab seostada organite omavahelisi funktsioone;
- oskab selgitada organite kuju ja funktsiooni vahekorda.

After passing this course, the student:
- has the knowledge and skill for the biomechanical assessment of the musculo-skeletal system;
- is able to carry out measurements to gather necessary data for the biomechanical analysis of human posture and movement;
- is able to measure and assess the movement of joints and the impeding factors of rotation of a body part around the axis of a joint and assess the possible degrees of rotational freedom of body parts in space and in reference to each other;
- is able to determine the agonist, antagonist muscles of a body part during an elementary movement;
- is able to calculate the types of mechanical stress in the musculo-skeletal system and assess the level of danger of the stress states;
- is able to construct equations of torques necessary for biomechanical analysis and apply the D'Alembert's principle to analyze the movement of humans;
- is able to analyze biomechanically the elementary movements of humans at different regimes of antagonist muscle work;
- is able to associate the criteria of assessment with human anatomy and physiology;
- is able to assess the roles of tone and biomechanical properties of the nerve and muscular system in the dynamics of metabolic processes and in the prevention of overload traumas;
- knows the medical terminology necessary to biomechanically analyze the balance and movement of the musculo-skeletal system, to be able to communicate with medical doctors, physiotherapists and multidisciplinary collectives;
- knows the classification of biomaterials and their usage in medicine;
- is able to make a reasonable choice of biomaterials to solve medical problems;
- knows anatomical terms and can use the features of anatomical observation
- can connect the mutual function of organs;
- can explain the dependance between the shape and function of organs.

Kursus sisaldab biomehaanika ja biomaterjalide õpetuse aluseid. Biomehaanika kursuses antakse inimese tasakaalu ja liikumise põhikontseptsioonid. Esitatakse skeletilihassüsteemi struktuur. Tuuakse luude, kõhrkoe, kõõluste ja pehmete bioloogiliste kudede biomehaaniliste omaduste mõisted ning nende mõõtmise põhialused. Eraldi peatükis esitatakse skeletilihaste biomehaanika. Funktsionaalse anatoomia mõiste ja ajalooline ülevaade. Rakud, koed, elundid. Organism ja väliskeskkond. Individuaalsed, soolised, ealised ja konstitutsionaalsed erinevused. Anatoomianomenklatuur. Funktsionaalse süsteemi mõiste. Skeletisüsteem, luude ühendused, lihased. Inimese liigutuste anatoomiline analüüs. Seedeelundite süsteem. Hingamiselundite süsteem. Vereringe.

This course covers basic concepts concerning biomechanics and biomaterials. The basic concepts of equilibrium and movement of the human body. Structure of the musculoskeletal system. Mechanical properties of bone, cartilage, tendon and soft biological tissue. Muscle mechanics. Biomaterials used in orthopedics. The concept of functional anatomy and a historical overview. Cells, tissues, organs. Organism and the external environment. Individual, gender, age and constitutional differences. Anatomical nomenclature. Concept of the functional system. Skeletal system, bone connections, muscles. Anatomical analysis of human movements. Digestive organs. Respiratory organs. Blood circulation.

Kirjalikul eksamil hinnatakse vastuseid kooskõlas õpiväljunditega. Mõlemad kontrolltööd peavad olema sooritatud vähemalt hindele E.

On written exam the student achievement is measured according to the learning outcomes. Both test results should be at least E.

Soovitusliku kirjandusega tutvumine.

Introduction with the suggested readings.

1. Clinical engineering handbook / edited by Joseph F. Dyro, Amsterdam: Elsevier Academic Press, 2004
2. Eesti Tervishoiuprojekt 2015. Meditsiinitehnoloogia arengukava. Sotsiaalministeerium: Tallinn, 2001
3. Tervishoiuteenuste korraldamise seadus. Vastu võetud 09.05.2001. Riigi Teataja I, 2001, 50, 284
4. Goodman C (2004). HTA 101: Introduction to Health Technology Assessment. The Lewin Group, January 2004
5. Euroopa Nõukogu direktiiv 93/42/EMÜ,14. juuni 1993, meditsiiniseadmete kohta. Euroopa Ühenduste Teataja, L 169/1 (1993)
6. Meditsiiniseadme seadus. Vastu võetud 13.10.2004. Riigi Teataja I, 2004, 75, 520.
7. IEC 60601-1 Medical electrical equipment - Part 1: General requirements for basic safety and essential performance, Third edition, 2005 (EVS-EN 60601-1:2006)
8. WMA Arstieetika käsiraamat. Tartu, 2007
9. on Engehardt, D. Eetika meditsiini argipäevas. Tartu, 2002
10. Mason J.K., McCall Smith R.A. Õigus ja meditsiinieetika. Tallinn, 1996.

-