Luua võimalus teadmiste omandamiseks ja süvendamiseks õppekava koostamise ja arendamise teoreetilistest alustest ja praktilistest lahendustest; ülevaate saamiseks õppekava koostamist reguleerivast seadusandlusest ja õppekava koostamist toetavatest metoodilistest materjalidest; toetada kutseõppeasutuse õppekavaprotsessi juhtimise oskuste omandamist ning analüüsi- ja meeskonnatööoskuse kujunemist.

-

Üliõpilane:
- mõistab kutsehariduse õppekava seoseid töömaailma ja kutsesüsteemiga;
- mõistab kutseõppeasutuse õppekava koostamise kontseptuaalseid aluseid orienteerudes õppekavade koostamist reguleerivates seadusandlikes aktides ja metoodilistes juhendmaterjalides;
- arutleb kutsehariduse õppekavade arendamise suundade, aktuaalsete probleemide ning kutseõppeasutuse õppekavastrateegiate üle;
- analüüsib riikliku ja kutseõppeasutuse õppekava seoseid ning õppekavaprotsessi riigis ja kutseõppeasutuses arvestades kutseõpetaja rolli riigi ja kutseõppeasutuse õppekavade protsessis;
- analüüsibkutsekooli õppekava, hindab ja parendab moodulirakenduskava;
- analüüsib kutsekooli õppekava evalveerimise aluseid ja õppekavaarenduse juhtimise põhimõtteid

-

Kutsehariduse õppekava mõiste ja olemus. Kutsehariduse õppekavade kontseptuaalsed alused. Kutsehariduse õppekavade reform Eestis perioodil 1991-2012. Kutsehariduse õppekavade seos hariduspoliitikaga. Kutsehariduse õppekavade seos töömaailmaga. Kutsehariduse õppekavad ja kutsesüsteem. Kutsehariduse õppekavade arendamine ja aktuaalsed probleemid.
Õppekavaprotsess kutsehariduses. Moodulõppekava, väljundipõhine õppekava. Kutsehariduse õppekava vertikaalne ja horisontaalne sidusus. Hindamine kutsehariduse õppekavas. Riikliku ja kooli õppekava koostamise ja arendamise alused ning põhimõtted. Riikliku ja kooli õppekava vahekord, õppekavade evalveerimine. Riikliku ja kutseõppeasutuse õppekava struktuur. Erinevate kutseõppeliikide õppekavad: kutsealane eelkoolitus; kutseõpe põhikoolis ja gümnaasiumis; põhihariduse nõudeta kutseõpe; kutseõpe põhihariduse baasil; kutsekeskharidusõpe; kutseõpe keskhariduse baasil. Mooduli rakenduskava. Võtmepädevuste lõimimine õppekavas. Õppekavaprotsessi juhtimine kutseõppeasutuses. Kutseõpetaja kui õppekava arendaja.

-

Kirjali eksamitöö

-

kohustuslike õppematerjalide läbitöötamine; analüüside, õppekava arendusettepanekute,mooduli rakenduskava ning täiskasvanute tööalase koolituse õppekava koostamine; õppekava arendusrühma tööplaani koostamine

-

Dillon, J. T. (2009). The question of curriculum. Journal of Curriculum Studies, 41:3,343-359.
Huisinga, R. (2009) Approaches to Designing TVET Curricula. MacLean, R.&Wilson, D. (eds). International Handbook of Education fot the Changing World of Work. pp 1669-1686.
Innove (2011). Kutsehariduse õppekava koostamise kontseptuaalsed alused.URL:http://www.ekk.edu.ee/valdkonnad/kutseharidus/riiklike-oppekavade-arendus.
Kelly, V. (2004) The curriculum: theory and practice. 5th ed. London [etc.] : Sage.
Rauner, F. (2009) Overview: TVET Curriculum Development. MacLean, R.&Wilson, D. (eds). International Handbook of Education fot the Changing World of Work. pp 1579-1591.
Rekkor, S. (2011). Curricula reform in vocational education in Estonia konverentsi Innovations for Competence Management 19-20. 05.2011, Lahti, Finland elektroonilises konverentsikogumikus URL: http://pro.phkk.fi/kit/articles/Rekkor_article.pdf.
Rekkor, S, Piiskop, K., Ruus, V., Tooman, H. (2006).

-