õppeaine eesmärgid eesti k
Eesmärgiks on luua võimalused kutseõppedidaktika põhimõistete ja teaduslike aluste mõistmiseks; toetada valmisolekut väljundipõhise kutseõppe teaduspõhiseks kavandamiseks ning õppija arengut ja õppimist toetava õpikeskkonna loomiseks
õppeaine õpiväljundid eesti k.
Üliõpilane:
- analüüsib kutseõppedidaktika teoreetilisi, teaduslikke aluseid sidudes neid oma eriala ja koolitegelikkusega;
- kavandab õppetegevust lähtuvalt eriala õppekavast ja kooli õppekorralduslikest dokumentidest, iseseisva töö, praktika ja teooria osakaalust;
- kohandab õppetegevuse kavandamisel mooduli rakenduskava, arvestades sihtrühma ja lõimingu aspekte ning valides ajakohase õppevara ja õpiväljundidest lähtuva hindamise;
- planeerib teaduspõhiselt õppetunni lähtudes tunni ülesehituse loogikast ning püstitades tunni eesmärgi lähtuvalt mooduli õpiväljunditest ja võtmepädevuste, eriala- ja üldõpingute lõimingust;
- valib õppimist ja õppija arengut toetavad õppemeetodid ja –vahendid ning hindamismeetodid.
õppeaine sisu lühikirjeldus eesti k
Kutseõppedidaktika teaduslikud alused ja iseärasused. Kutseõppe didaktiline süsteem. Kutseõppe eesmärgid ja õpiväljundid:Väljundipõhine kutseõpe. Õppeesmärkide ja õpiväljundite taksonoomiad. Kutsekompetentside ja võtmepädevuste arendamine. Kutseõppe sisu kujunemise alused -kutseõppe tasemed, liigid, kutseõppe õppekavarühmad, riiklikud ja kooliõppekavad, moodulite rakenduskavad. Õppimist ja õppija arengut toetava õpikeskkonna kujundamine kutseõppes: Töö- ja õpikeskkond kutseõppes. Koolipõhine ja töökohapõhine kutseõpe, praktiline töö õpikeskkonnas ja praktika töökeskkonnas.Vaimselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt turvaline õpikeskkond kutseõppeasutuses. Kutsehariduse kaasav ja sotsialiseeriv roll, selle mõju sihtrühma mitmekesisusele, õppijate iseärasused kutseõppes. Õpikäsitused ja didaktikaprintsiibid; Õppijakesksed õppemeetodid ja –vara teooria- ja praktikaõppes. Lõimingud kutseõppes. Hindamine ja hindamismeetodid teooria- ja praktikaõppes.
Õppeprotsessi planeerimine: Õppetegevuse kavandamine õppeperioodiks lähtuvalt õppekavast, iseseiseva töö, teooria ja praktika osakaalust. Õppetunni teaduspõhine planeerimine.
õppekirjandus
- Gessler, M., & Moreno Herrera, L. (2015). Vocational Didactics: Core Assumptions and Approaches from Denmark, Germany, Norway, Spain and Sweden. International journal for research in vocational education and training, 2(3), 152-160
- Karm, M. (2013). Õppemeetodid kõrgkoolis. Tartu: Sihtasutus Archimedes.
- Lucas, B., Spencer, E., & Claxton, G. (2012). How to teach vocational education: A theory of vocational pedagogy. London, City & Guilds Centre for Skills Development. Peatükid 4, 5, 7
- Noorväli, H., Piisang, E., Piiskop, K., Pilli, E., Põiklik, E., Rekkor, S., Toom, K. (2013). Kutsehariduse kooliõppekavade koostamise ja arendamise käsiraamat. SA Innove. Lk 86-89, 95-106; 138-185, 193-194; Lisa 2-3
- Pilli, E. Kuusk, T. (2013). Riiklike õppekavade uuendamine 2010-2013: Eriala- ja üldharidusõpingutelõimimine kutseõppes. Tallinn Innove
- Pilli, E., Õunpuu, M. (2012). Väljundipõhine hindaminekutsekoolis. Ptk 1-3
- Schaap, H., Baartman, L & de Bruijn, E. (2011). Students’ Learning Processes during School-Based Learning and Workplace Learning in Vocational Education: A Review. Vocations and Learning, 5(2), 99-117.
- Schunk, Dale H. (2012) Learning theories : an educational perspective. Pearson Education, ptk 3-10