Loogika (ITI0402)
PÕHIANDMED
õppeaine register
A - põhiregister
õppeaine kood
ITI0402
õppeaine nimetus eesti k
Loogika
õppeaine nimetus inglise k
Logic
õppeaine maht AP
-
õppeaine maht EAP
6.00
deklareeritav
jah
õppeaine täies mahus läbitav e-õppes
ei
kontrollivorm
eksam
õpetamise semester
sügis
õppekeel
eesti keel
inglise keel
Õppekavad, millesse aine kuulub
kavaversiooni kood
aine kohustuslik
jah
Ainet õpetavad struktuuriüksused
IT - tarkvarateaduse instituut
Tunniplaani link
Versioon:
VERSIOONIPÕHISED ANDMED
õppeaine eesmärgid eesti k
Õppeaine eesmärk on tutvustada loogikat kui arvutiteaduse üht alusdistsipliini ja loogika rakendusi. Lisaks lause- ja predikaatloogikale, mis on põhilised, käsitletakse aines ka aja- ja programmiloogikaid.
õppeaine eesmärgid inglise k
The aim of this course is to introduce logic as one of the foundational disciplines underpinning computer science and applications of logic. In addition to propositional and predicate logic, which are central here, temporal and program logics are also presented in this course.
õppeaine õpiväljundid eesti k.
Õppeaine läbinud üliõpilane:
- on omandanud toimiva arusaamise, mida tähendab range arutelu;
- kasutab loogikat nii süsteemide ja programmide kui ka nende omaduste spetsifitseerimiseks ja modelleerimiseks ning nende üle arutlemiseks.
- on omandanud toimiva arusaamise, mida tähendab range arutelu;
- kasutab loogikat nii süsteemide ja programmide kui ka nende omaduste spetsifitseerimiseks ja modelleerimiseks ning nende üle arutlemiseks.
õppeaine õpiväljundid ingl k.
After completing this course, the student:
- has acquired a working understanding of what makes a rigorous argument;
- applies logic to specify and model both systems and programs as well as properties thereof and to reason about these.
- has acquired a working understanding of what makes a rigorous argument;
- applies logic to specify and model both systems and programs as well as properties thereof and to reason about these.
õppeaine sisu lühikirjeldus eesti k
Lause- ja predikaatloogika: süntaks ja semantika, normaalkujud, tõestussüsteemid (loomulik tuletus, sekventsiarvutus). Aritmeetika. Binaarsed otsustusdiagrammid. Lauseloogika kehtestatavuse NP-mittetäielikkus, predikaatloogika mittelahenduvus, aritmeetika mittetäielikkus. Lineaarajaloogika, süsteemide verifitseerimine mudelikontrolliga. Hoare’i loogika, programmide deduktiivne verifitseerimine.
õppeaine sisu lühikirjeldus ingl k
Propositional and predicate logic: syntax and semantics, normal forms, proof systems (natural deduction, sequent calculus). Arithmetic. Binary decision diagrams. NP-completeness of satisfiability in propositional logic, undecidability of predicate logic, incompleteness of arithmetic. Linear-time temporal logic, verification of systems by model-checking. Hoare logic, deductive verification of programs.
hindamisviis eesti k
-
hindamisviis ingl k
-
iseseisev töö eesti k
-
iseseisev töö ingl k
-
õppekirjandus
· M. Ben-Ari. Mathematical Logic for Computer Science. 3rd edition. Springer, 2012.
· M. Huth, M. Ryan. Logic in Computer Science: Modelling and Reasoning about Systems. 2nd edition. Cambridge University Press, 2004.
· W. Conradie, V. Goranko. Logic and Discrete Mathematics: A Concise Introduction. Wiley, 2015.
· M. Huth, M. Ryan. Logic in Computer Science: Modelling and Reasoning about Systems. 2nd edition. Cambridge University Press, 2004.
· W. Conradie, V. Goranko. Logic and Discrete Mathematics: A Concise Introduction. Wiley, 2015.
õppevormid ja mahud
päevaõpe: nädalatunnid
4.0
sessioonõppe töömahud (semestris):
loenguid
3.0
loenguid
-
praktikume
0.0
praktikume
-
harjutusi
1.0
harjutusi
-
vastutav õppejõud
-
ÕPPEJÕU AINEKAVA INFO
õppetöö semester
õpetav õppejõud / üksus
õppetöö keel
Laiendatud ainekava
2025/2026 sügis
Tarmo Uustalu, IT - tarkvarateaduse instituut
eesti keel