Õppeaine tutvustab tehnoloogia ja kultuuri vastastikuseid seoseid ja tingitust, tehnoloogia rolli ja saavutusi eri ajaloolistes kultuurides. Põhjalikumalt käsitletakse 20. ja 21. sajandi tehnoloogilist kultuuri koos seda võimendavate arengutega nagu masstootmine, globaalne kommunikatsioon, popkultuur, tarbijaühiskond jms. Sotsiaalsetest suundmustest vaadeldakse erinevaid ühiskondlikke liikumisi ning võrgustunud (mittehierarhiliste) ühiskondade kujunemist (info)tehnoloogia võimaluste valguses. Eraldi alateemana käsitletakse tehnoloogiliste saavutuste rakendamisega tõstatuvaid moraalseid ja filosoofilisi (tunnetusteoreetilisi) ja (teadus)eetilisi küsimusi ning sotsiaalse õigluse problemaatikat.
Kursuse käigus praktiseeritakse suulises ja kirjalikus vormis kõrgtasemel eneseväljendust ning viimistletakse väitlus- ja argumenteerimisoskusi.

The course deals with intercommunication and conditionality of technology and culture as well as the role of technology and its achievements in different cultures. The main focus is on the technological culture of the 20th and 21st century, amplified by mass production, global communication, popular culture, consumer society etc. Certain social tendencies such as different social movements and network (non-hierarchical) societies are examined due to the new opportunities offered by (information) technology. Moral and philosophical issues, research ethics and problems of social justice caused by the implementation of technology are dealt with as a special subtheme.
Advanced self-expression in oral and written form, as well as skills of discussion and argumentation, will be practised throughout the course.

Aine läbinud üliõpilane:
- orienteerub lähimineviku poliitilistes, majanduslikes, kultuurilistes, teaduslikes ja mõtteloolistes arengutes, mõistab nende omavahelisi seoseid ja vastastikke mõjutusi;
- valdab allikakriitikat ja kriitilise mõtlemise meetodeid, on võimeline iseseisvaks teaduslikuks loominguks;
- mõistab põhilisi sotsiaal- ja kultuurpsühholoogilisi protsesse ja nende seoseid infoajastu tehnoloogiatega;
- saab aru eetika rollist postmodernistlikus kultuuris ja ühiskonnas, eetilistest dilemmadest avalikus ja privaatsfääris ning tehnoloogia arenguga seotud eetikaprobleemidest;
- suudab populariseerida oma eriala nii suuliselt kui ka kirjalikult, on võimeline korrektseks, konstruktiivseks ja loovaks diskussiooniks.

On completion of the course, the student:
- could orientate in political, economic, cultural, scientific and philosophical tendencies in contemporary history;
- has a good command of source criticism and critical thinking, being independently able for creative scientific research;
- comprehends some basic processes of social and cultural psychology and their coherence with informational technology;
- has insight into the position of ethics in the postmodernist culture and society as well as public and private ethical dilemmas in connection with new technologies;
- is able to popularize their field of research orally and in writing, and appreciates a cultivated, constructive, and creative way of discussion.

Tehnoloogia areng lääne kultuuriruumis (vastastikused mõjud, seosed poliitliste, majanduslike ja sotsiaalsete süsteemidega). Poliitilised ideoloogiad, filosoofilised suunad ja ühiskondlikud liikumised 20. sajandil. Teaduse ja tehnoloogia areng massikommunikatsiooni ja popkultuuri tingimustes. Postmodernism. Infoühiskond. Pluralism. Eetikaküsimused globaliseerinud maailmas (moraalifilosoofia, väärtusloome jms). Hariduse ja kasvatuse väljakutsed ühiskonnas.

Technology in Western culture (mutual influences, relations with political, economic, and social systems). Ideological, philosophical and social changes in the 20th century. Science and technology in the context of mass communication and popular culture. Information society: postmodernist and pluralist. Global ethics (moral philosophy, values etc). Challenges in society and education.

Aktiivne osalemine auditoorses töös ja aruteludes; iseseisev töö kirjandusega; praktiliste ja loovülesannete lahendamine (iseseisvalt ja grupis); kirjalikud tööd (esseed, ülevaated jms). Konkreetsed ülesanded ja teemablokid lähtuvad tudengite uurimisteemadest.

Participating actively in contact lessons and discussions; individual work with given literature; homework assignments (individual and in a team); essays and reviews on given subjects. Certain tasks for homework, discussions and/or writings arise from the students’ research projects.

-

-

o Erkki Bahovski, Milvi Martina Piir (2016), Valgus ja varjud. 20. sajand ajaloos. Tallinn: Koolibri. Baasteadmised 20. sajandi poliitilisest, majandus-, kultuuri- ja mõtteloost ja nende vastasmõjudest kui absoluutne eeldus mistahes aruteluks!
o Doris Lessing (2018), Vanglad, milles me vabatahtlikult elame. Loomingu Raamatukogu nr 22. Nobelistist kirjaniku sissevaated kollektiivsesse teadvusse ja masside psühholoogiasse 20. sajandi arengute taustal. Saadaval e-raamatuna Rahva Raamatus.
o Stanley J. Grenz (2003), Postmodernismi aabits. Tallinn: Logos. Parim eestikeelne ülevaade postmodernistlikust kultuurinihkest. Netis olemas tasuta pdf (allalaadimine eeldab registreerumist).
o Theodore Zeldin (2001, uustrükk 2016), Inimsuhete ajalugu. Tallinn: Varrak. Mahukas ja inspireeriv sissevaade inimkonna ajalukku, millest tulevad käsitlemisele peamiselt tehnoloogia ja kultuuriga seotud aspektid.
o Carlo Rovelli (2018), Aja kord. Tallinn: Ühinenud Ajakirjad. Värske uurimisseis ajamõõtmega seonduvas temaatikas.

Loetletud kirjandus on kohustuslik, et osaleda aruteludes ning luua uut mõttelist kvaliteeti. Asenduskirjandus puudub.

-