Õppeaine annab ülevaate epidemioloogia ajaloolisest arengust ning epidemioloogiliste uuringute kavandamise põhimõtetest ja meetoditest. Analüüsitakse teaduskirjanduses avaldatud uuringukavandite tugevusi ja nõrkusi. Üliõpilased tutvuvad epidemioloogias enamkasutatavate mõistete ja valemitega ning oskavad neid õigesti kasutada. Kirjeldatakse haiguste registreerimist rahvastikus ning meditsiiniregistrite kasutamist epidemioloogilistes uuringutes.

The course provides an overview of historical development of epidemiology, as well as study designs and methods of investigations. The strengths and weaknesses of published study designs will be examined. Students will become familiar with common terms and formulas in epidemiology and learn to apply them correctly.
The process of disease registration and the use of medical registries in epidemiologic studies will be described.

Õppeaine läbinud üliõpilane:
- oskab analüüsida erinevate meditsiiniregistrite struktuuri;
- hindab erinevate meditsiiniregistrite rolli epidemioloogiliste uuringute planeerimisel ja teostamisel ning tähtsust kaasaegses meditsiinis;
- arvutab epidemioloogias kasutatavaid haiguse esinemise mõõdikuid (esmashaigestumus, suremus, levimus, elulemus, šansside suhe jt.);
- hindab erinevate epidemioloogiliste uuringukavandite nõrku ja tugevaid külgi;
- arutleb andmekaitseseaduste tähtsusest epidemioloogias;
- analüüsib kriitiliselt epidemioloogia-alaseid teadusartikleid.

After completing this course, the student:
- is able to analyse the structure of different medical registers;
- evaluates how medical registers contribute to conducting epidemiologic studies and importance of epidemiology in modern medicine;
- calculates the measures of disease occurrence (incidence, mortality, prevalence, survival, odds ratio etc.);
- explains the differences of epidemiologic study designs;
- discusses the importance of data protection laws in epidemiology;
- critically evaluates epidemiologic research papers.

Epidemioloogia aine. Ekspositsioonid ja haigused. Haiguse esinemise mõõtmine (haigestumus, suremus, levimus, elulemus). Meditsiiniregistrid. Uuringukavandid: kohortuuring, juhtkontrolluuring, pesastatud juhtkontrolluuring, juhtristuuring, levimusuuring, sekkumisuuring. Metaanalüüs. Põhjuslikkuse käsitus epidemioloogias. Epidemioloogilisi uuringuid Eestis. Epidemioloogia Internetis.

Subject of epidemiology. Exposures and diseases. Measurement of disease occurrence (incidence, mortality, prevalence, survival). Medical registers. Study designs: cohort study, case-control study, nested case-control study, case-crossover study, prevalence study, intervention study. Meta-analysis. Causality in epidemiology. Epidemiological studies in Estonia. Epidemiology and Internet.

-

-

-

-

Celentano D, Szklo M. Gordis Epidemiology. 6th Edition. Elsevier 2018.
Rothman KJ. Epidemiology. An introduction. 2nd edition. Oxford University Press 2012.

-