õppeaine eesmärgid eesti k
Aine eesmärk on:
- arendada loogilist ja loomingulist mõtlemist originaalsete ülesannete lahendamise kaudu;
- tutvuda algoritmi esitamisviisidega ja koostamise strateegiatega, arvusüsteemidega, erinevate andmetüüpide esitamisega arvutis;
- õppida algoritmi töö kontrolliks koostama programmi kõrgtaseme programmeerimiskeeltes Python, C;
- tutvuda erinevate arendus- ja programmeerimisekeskkondadega.
õppeaine eesmärgid inglise k
The aim of this course is to:
- develop both creative and analytical thinking through solving original tasks;
- introduce algorithms, means to present them and strategies of creating them, numeral systems, ways to store and process various data types in computers;
- learn to implement algorithms in high-level programming language such as C, Python;
- introduce various software development environments.
õppeaine õpiväljundid eesti k.
Õppeaine läbinud üliõpilane:
- valdab arvusüsteeme;
- koostab ülesande lahendamise algoritmi;
- kirjutab algoritmile üks ühele vastava programmi (Python, C);
- jaotab ülesande alamülesanneteks;
- kasutab erinevaid programmeerimiskeskkondi ja versioonihaldust;
- kasutab alamprogramme (funktsioone, meetodeid);
- oskab teha rühmatööd.
õppeaine õpiväljundid ingl k.
After completing this course, the student:
- masters numeral systems;
- constructs an algorithm that solves a task;
- writes a piece of software in C or Python that implements said algorithm;
- divides a task into subtasks;
- uses different programming environments and version control;
- uses subprograms (functions) in software development;
- can work in a team.
õppeaine sisu lühikirjeldus eesti k
Algoritmi mõiste, esitamise viisid ja koostamise strateegiad ning erinevad esitamisvahendid. Ülesande jagamine alamülesanneteks.
Keeled. Keelte klassifikatsioon. Algoritmilise keele mõiste.
Arvuti (tarkvara) arhitektuur. Programmi elutsükkel arvutis. Käsurea kasutamine, käsurea argumendid.
Tehete järjekord. Hargnemised (sh ka mitme variandiga). Tsüklid (eel- ja järelkontrolliga).
Arvude teisendamine ühest arvusüsteemist teise. Püsi- ja ujukomaga arvud. Pseudojuhuslikud arvud.
Muutujate deklareerimine. Globaalsed ja lokaalsed muutujad. Erinevad andmetüübid ning nende esitus arvutis. Andmete teisendamine ühest tüübist teise.
Massiivide deklareerimine ja indekseerimine. Mitmedimensionaalsed massiivid. Toimingud massiividega (otsimine, järjestamine, andmete analüüs). Sõnede olemus ja manipuleerimine. Andmete väljastamise formateerimine.
Alamprogrammide loomine, nendevaheline infovahetus (parameetrid, tagastus), väljakutsumine. Muutuja skoop ja eluiga.
Failid, lugemine ja kirjutamine
õppeaine sisu lühikirjeldus ingl k
Definition of an algorithm, ways to present and construct algorithms. Dividing a task into subtasks.
Languages. Language classification. Algorithmic languages.
Computer architecture (software layer). Program life-cycle. Command line interface, command line parameters.
Operator precedence. Conditionals and control flow statements (including several conditions). Loops with condition checking before and after the statement.
Converting numbers from one numeral system to another. Fixed point and floating point numbers. Pseudorandom numbers.
Declaring variables. Global and local variables. Various data types and their representation in a computer. Converting data from one type to another.
Declaring and indexing of arrays. Multidimensional arrays. Operations with arrays (searching, sorting, statistical analysis). Strings and string operations. Formatting results.
Creating subroutines, exchanging data between them (parameters, return values). Calling subroutines. Variable scope and lifespan.
Files, accessing files for reading and writing.
õppekirjandus
Allen Downey. How to Think Like a Computer Scientist: Learning with Python.
Brian W. Kernighan, Dennis M. Ritchie. C Programming Language. Pearson.
Viktor Leppikson. Programmeerimine C-keeles. Külim.
õppevormid ja mahud
päevaõpe: nädalatunnid
4.0
sessioonõppe töömahud (semestris):