Õppeaine eesmärk on:
- anda ülevaade algoritmiliste keelte arengust, seletada universaal- ja spetsiaalkeelte omadusi;
- tutvustada masinkeelt ja assemblerit;
- võrrelda eri keeltes sarnaseid konstruktsioone (omistamine, hargnemine, korduslaused) ja andmetüüpe (täisarv, ujukomaarv, tekst);
- selgitada translaatorite ja nende komponentide ehitust ja tööpõhimõtteid;
- anda oskusi spetsiaalkeelte kirjeldamiseks ja nende translaatorite koostamiseks;
- õpetada teemasid, mis on programmeerijale tähtsad igapäevatöös.

The aim of this course is to:
- give an overview of the evolution of algorithmic languages, to explain the properties of universal languages and special purpose languages;
- introduce machine language and assembly language
- compare language constructs in various languages (assignment, branch, loop) and data types (integer, floating point, text);
- explain the principles of operation of compilers and their components;
- give the students an ability to describe a special purpose language and create a compiler;
- touch the topics, which are important for a programmer in everyday work.

Aine läbinud üliõpilane:
- seostab lahendatavaid ülesandeid ja selleks sobivaid algoritmilisi keeli;
- saab aru assembleris kirjutatud koodist;
- oskab projekteerida eriotstarbelist algoritmilist keelt ja loob sellele translaatorit;
- oskab dokumenteerida tarkvaraprojekte.

Having finished the study of the subject a student is able to:
- associate tasks with a suitable algorithmic language;
- understand assembler code;
- design a special purpose algorithmic language and create a compiler for it;
- document software projects.

Programmeerimiskeel, programmeerimissüsteem, translaatorid.
Keele süntaks - mõiste, klassifikatsioon, grammatika.
Transleerimine - mõiste, translaatorite tüübid.
Avaldised, süntaksipuud, süntaksiskeemid, translaatorite kirjeldamise keeled.
Keelte põhikonstruktsioonid, nende arengu analüüs.
Pseudokeel ja assembler: konstruktsioonide vastavused.
CISC ja RISC assembleri võrdlus.
Lekser ja parser.
"Hea keele" mõiste (erikeelte võrdlus).
Spetsiaalkeeled (SQL kui keel, põhikonstruktsioonid, SQL ja andmebaasid).
Spetsiaalkeele projekteerimine ja realiseerimine.
Programmeerimise meetodid, struktuurne programmeerimine, objektorienteeritud lähenemisviis.
Tarkvaraprojekti dokumenteerimine.

Programming language, programming system, compilers.
Language syntax - concept, classification, grammar.
Compiling, the main types of compilers.
Expressions, syntax-trees, syntax diagrams, compilers description languages.
The basic statements of programming languages and an overview of the nature and evolution of them.
Pseudo-language and assembler: constructions conformity.
Lexer and parser.
"Good Language" (comparison of different languages).
Special languages (SQL as language, basic statements, SQL and databases).
Managing a special language as software project.
Different programming methods: structure, object-oriented approach to programming.
Documenting a software project.

Teadmiste kontroll toimub tunniülesannete lahendamise käigus praktikumides, ühel kontrolltööl ja eksamil. Üliõpilane peab esitama ja kaitsma kaks iseseisvat tööd (spetsiaalkeele translaator, AB liides) ning praktikumides lahendatud ülesanded. Iseseisvad ülesanded annab välja ja võtab vastu harjutuste ja praktikumide õppejõud. Kontrolltöö toimub loengu ajal, selle viib läbi aine lektor ning selle parandab ja arvestab see õppejõud, kellele üliõpilane on aine deklareerinud. Kontrolltöö hinnatakse 100-pallilises süsteemis. Kontrolltöö eest min 51 palli on eksami eelduseks, 85 palli ja enam annavad õiguse ainult suulisele eeleksamile .
Üldjuhul on eksam kirjalik ja koosneb ülesannete lahendamisest ning vastamisest teoreetilistele küsimustele. Eksami hinne saadakse kahe osa hindamisel: iseseisev töö (max 30p) ja eksamitöö (max 70p).

The command of the subject gets evaluated based on the ability to solve exercises in the lab and the performance in the test and on the exam. Student must present two individual works (a compiler of a language, a Java Web application) and complete the exercises in the lab lessons. Individual exercises get issued by the instructor of lab lessons who also evaluates the solutions. The test takes place during a lecture. The test is supervised by the teacher who gives lectures and evaluated by the teacher who the student selected when registering for the course. The maximum score for the test is 100. Score of 51 or higher is necessary to be permitted to the exam, 85 or higher gives the opportunity for the oral pre-exam.
Usually the course ends with a written exam. The exam consists of solving one task and answering a couple of theoretical questions. The final mark comprises of two parts: individual work (30%) and performance on the exam (70%).

Iseseisev töö seisneb teoreetiliste materjalide läbitöötamises ja laboriteks valmistumises ning iseseisvate kodutööde sooritamises. Töö maht statsionaarses õppes - 32 tundi.

Individual work includes the research of available theoretical resources, preparations for lab exercises and one programming work. The volume of individual work amounts to 32 hours.

Aine koduleht - http://www.tud.ttu.ee/material/vladimir/algoritmikeeled/
David Eck, Introduction to Programming Using Java - http://math.hws.edu/javanotes/
http://math.hws.edu/eck/cs124/downloads/javanotes5.pdf
http://www.java2s.com/Tutorial/Oracle/CatalogOracle.htm

Täiendav kirjandus:
Viktor Leppikson. Programmeerimine C-keeles. Külim, 1997
http://classes.eclab.byu.edu/330/-Concepts of Programming Languages
http://www.springer.com/computer/programming/book/978-3-540-54576-7 -Methods-of-Programming
The GNU C Library. http://www.delorie.com/gnu/docs/glibc/libc_toc.html
http://www.BruceEckel.com

-

puudub