Õppeaine eesmärk on anda:
- tarkvaraarendusprotsessi teoreetilised alused;
- ülevaade tarkvaraarendusprotsessi mudelitest;
- ülevaade tarkvaraarenduse metoodikatest;
- ülevaade tarkvara kvaliteedi probleemidest;
- ülevaade tarkvara testimise protsessidest;
- ülevaade tarkvara täielikust elutsüklist;
- oskused lähteülesande koostamiseks ja nõutava funktsionaalsuse realiseerimiseks komponenttehnoloogias.

The aim of this course is to give:
- knowledge of software development process models;
- knowledge of software development methodologies;
- knowledge of software development quality problems;
- knowledge of software testing processes;
- knowledge of the full life cycle of software development process;
- the skills for the specification of software product and the skills for the implementation of specified functionality in component technology.

Aine läbinud üliõpilane oskab:
- analüüsida tarkvara arendusprotsesse ja arendusega seotud probleeme;
- kirjeldada lähteülesannet UML-keeles;
- kavandada ja luua originaaltarkvara (sh. Visual Basicu komponenti), mis realiseerib lähteülesandes kirjeldatud funktsionaalsuse;
- analüüsida ja võrrelda erinevaid tarkvaraarendusmetoodikaid.

Having finished the study of the subject a student is able to:
- analyze software development methodologies and problems concerned;
- specify initial problem in UML;
- design and develop original software (incl. Visual Basic components) that implements the specified functionality;
- analyze and compare different software development methodologies.

Kaasaegsete tarkvaraarenduse metoodikate käsitlus. Tarkvara elutsükkel. Elutsükli mudelid: kosemudel, spiraalmudel, iteratiivne ja inkrementaalne mudel. Tarkvara arendusmetoodikad (UP, agiilmetoodikad jne). Modelleerimine ja ühtne modelleerimiskeel UML. Tarkvaratoote ja -protsessi kvaliteediprobleemid. Tarkvaraarenduse küpsusmudelid CMM, CMMI.

Praktikumis: lähteülesande kirjeldamine UML-keeles, kavandamine, realiseerimine komponenttehnoloogias, testimine.

Contemporary software engineering. Software life cycle. Software life cycle models: waterfall model, spiral model, iterative and incremental model. Software development methodologies: (UP, agile development methodologies, etc): Quality of software development product and process. Software development maturity models CMM, CMMI.

Practice: specification of initial problem in UML, design, implementation using the component technology, testing.

Teadmiste kontroll toimub eksamil. Üliõpilane peab eksamile pääsemiseks olema sooritanud praktilise töö. Labori ülesanded annab ja tööd viib läbi laboritunde teostav õppejõud. Eksamil kontrollitakse üliõpilase teoreetilisi teadmisi tarkvara arendusprotsessidest.

The control of knowledge of the course material takes place in examinations at the end of a term. For the getting a permission to an examination it is necessary to make the individual practical exercise. Practical works are carried out by an assistant. In the examination the theoretical knowledge of software development process and methodologies is verified.

Iseseisev töö seisneb teoreetiliste materjalide läbitöötamises ja praktikumideks valmistumises. Töö maht statsionaarses õppes – 60 tundi, kaugõppes – 100 tundi.

The self-dependent work of students consists in the learning of the theoretical material of the subject and preparing practical assignements. Learning capacities of the subject in the stationary learning is 60 hours and in the distance learning 100 hours.

Põhiõpik: Ian Sommerville, Software Engineering, 8th Edition / 9thEdition, International Computer Science Series
Täiendav kirjandus:
Robert C. Martin, Agile Software Development, Principles, Patterns, and Practices, Alan Apt Series
.

-