õppeaine eesmärgid eesti k
- pakkuda ülevaade politoloogia alustest
- pakkuda sissevaade poliitika kui praktilise ala ja poliitikateooria ajaloolisse kujunemisse
- tutvuda põhjalikult tänapäevase poliitikateooria kesksete mõistetega (riik, õigusriik, vabadus, demokraatia, kodanikuühiskond, parlamentarism etc.)
- käsitleda maailmavaadete tekkelugu ja tänapäevaseid ideoloogiaid
- anda ülevaade poliitika erinevatest tasanditest (kohalik omavalitsus, rahvusriik, globaalne tasand) ja riigivõimu teostamise erinevatest vormidest
- anda ülevaade poliitikateooria peamistest uurimisvaldkondadest
õppeaine eesmärgid inglise k
- to offer a general overview of political science
- to offer insight into the historical emergence of politics as a practical field as well as the beginnings of political theory
- to make thorough acquaintance with central concepts of modern political theory (the state, the rule of law, freedom, democracy, civil society, parlamentarism etc.)
- to look at the emergence of modern world-views and offer to an overview of the main contemporary ideologies
- to give an overview of the political processes at various levels (local government, nation state, global politics) and various forms of state governance
- to give an overview of the main research fields of political science
õppeaine õpiväljundid eesti k.
Kursuse edukalt läbinud üliõpilane:
- tunneb politoloogia põhimõisteid ja oskab neid kasutada poliitika teoreetilisel lahtimõtestamisel
- suudab mõtestada poliitikat kui ajaloolist nähtust läbi poliitilise mõtteloo kujunemise
- mõistab poliitika analüüsi mõjutavaid olulisi komponente (ideoloogiad, poliitilised uskumused), poliitilise tegevuse erinevaid vorme (huvigrupid, sotsiaalsed liikumised, erakonnad), rahvusvahelise poliitika suundumusi ja teooriaid, poliitika seost mitte-poliitiliste ühiskonna osadega nagu kultuur ja majandus, riikluse teket ja ühiskonna poliitilist arengut, ning poliitika teostamise erinevaid tasandeid (kohalikust tasandist kuni globaalse poliitikani).
õppeaine õpiväljundid ingl k.
Successful completion of the course presumes that the student:
- is familiar with the main concepts of political science and can use them as theoretical tools
- understands politics as a historical phenomenon by knowing the history of political thought
- understands: the main components that influence political analysis (ideologies, political beliefs), various forms of political activities (interest groups, social movements, parties), the main trends and theories of international politics, the relationship of politics with non-political spheres of society such as economy and culture, the emergence of the state and the modern socio-political development, various levels of politics (from local government to global politics).
õppeaine sisu lühikirjeldus eesti k
Käesolev kursus käsitleb poliitika ja poliitikateooria olemust ning ajaloolist kujunemist, erinevaid politoloogilisi mõisteid nagu riik, vabadus, demokraatia, õigusriik, parlamentarism jne. Samuti käsitletakse maailmavaadete kujunemist, ideoloogiaid, poliitilisi süsteeme, parteisid, huvigruppe jne.
õppeaine sisu lühikirjeldus ingl k
The course deals with the historical emergence and essence of politics and political theory, it focuses on the major concepts of political science such as the state, freedom, democracy, the rule of law, parlamentarism etc. It also deals with the emergence of world-views, with ideologies, political systems, political parties, interest groups etc.
hindamisviis eesti k
Hinne kujuneb eksami, arutelust osavõtu, kodutöö, ettekande ja kohalkäimise põhjal.
hindamisviis ingl k
The components that make up final grade are the exam, participation in discussions, homework and presentation.
iseseisev töö eesti k
Iseseisev töö koosneb kodutööst ja ettekandest:
kodutöö tuleb teha ühel kursusel käsitletud teemal. Töös tuleb autoril esitleda seisukoht valitud teema piires ning seda teoreetiliselt põhjendada (st kasutada akadeemilisi allikaid ning argumenteerida nende põhjal seisukoha poolt ja vastu). Kasutada tuleb vähemalt kolme teoreetilist allikat (eelretsenseeritud teadusajakirjast pärinevast artiklist või raamatust) ning töö tuleb vormistada vastavalt akadeemiliste tekstide vormistamise nõuetele (st viiteid ja kasutatud kirjanduse nimekirja). Töö pikkus on minimaalselt 1500 sõna, maksimaalselt 2000 sõna. Töö tuleb esitada viimase loengu alguseks.
Ettekanne tuleb teha konkreetse seminari kohustusliku kirjanduse põhjal. Seminari alguses annab ettekandja lugemismaterjalidest ülevaate ning peab olema valmis diskuteerima teiste ettekandjatega antud teksti ja teema piires.
iseseisev töö ingl k
Among the requirements are both a homework and a presentation:
Homework should concentrate on one of the topics taken into consideration during the course. The author should bring out his/her standpoint with respect to one of the facets of the topic and base it on the respective theoretical treatments (this includes accurate references). It is required to use at least three articles (from peer-reviewed journals) or books, and the work should include a bibliography. The length of the work should be no less than 1500 and no more then 2000 words. Homework should be handed in by the beginning of the last lecture.
Presentation involves an overview of an assigned text. Presentations are due at the beginning of the seminars and the author should not only cover the assigned text but also be ready for a debate with the fellow students.
õppekirjandus
Heywood, Andrew, Politics (2007, Palgrave).
õppevormid ja mahud
päevaõpe: nädalatunnid
4.0
sessioonõppe töömahud (semestris):
praktikume
0.0
praktikume
0.0