Kursusel tutvustatakse uusimaid kasvuhoonegaaside kvantifitseerimise meetodeid, tööriistu ja vastavaid andmeallikaid linnade, territooriumide, hoonete ja organisatsioonide kohta.

The course familiarizes the students with the state-of-the-art greenhouse gas quantification methods, tools and the relevant data sources for cities, territories, buildings and organizations.

Õpilane, kes on aine läbinud:
• orienteerub olulisemates rahvusvahelistes standardites, juhtimismehhanismides, kvantifitseerimismeetodites ja -vahendites, mida kohaldatakse kasvuhoonegaaside kvantifitseerimiseks 1) hoonete, 2) linnade, omavalitsuste ja territooriumide ning 3) organisatsioonide ja ettevõtete puhul;
• orienteerub kõige olulisemates rahvusvahelistes ja kohalikes andmebaasides;
• käsitleb elutsükli hindamise meetodi peamisi põhimõtteid ja nende rakendamist Eesti hoonete süsiniku jalajälje hindamisel;
• hindab linnade ja piirkondade kasvuhoonegaaside määratlemisel kasutatavate praeguste meetodite põhimõisteid ja piiranguid ning võrdleb territoriaalse ja tarbimispõhise meetodi tulemusi;
• kasutab Eesti ettevõtete ja organisatsioonide kasvuhoonegaaside hindamise kõige asjakohasemaid juhiseid, andmebaase ja aruandlustavasid.

A student who has passed the subject:
• identifies the most essential international standards, steering mechanisms, quantification methods and tools applied in the greenhouse gas quantification for 1) buildings, 2) cities, municipalities and territories and 3) organizations and enterprises;
• navigates in the most important international and Estonian databases;
• relates the main principles of life-cycle assessment method and uses its application in the carbon footprint assessment for buildings in Estonia;
• appraises the key concepts and the limitations of the current methods applied in the greenhouse gas assessment for cities and regions and contrasts the results provided by territorial and consumption-based approaches;
• operates with the most relevant guidelines, databases and reporting practices regarding the greenhouse gas assessment for enterprises and organizations in Estonia.

Kursuse teemaks on kasvuhoonegaaside kvantifitseerimine ehitatud keskkonnas. Kursusel tutvustatakse tipptasemel kasvuhoonegaaside kvantifitseerimise meetodeid ja raamistikke linnade, territooriumide, hoonete ja organisatsioonide jaoks, sealhulgas: Eesti süsiniku jalajälje hindamise meetod ehitustöödel, mis põhinevad olelusringi hindamisel (LCA) ja Euroopa standardid EN15978 ja EN15804; Euroopa TASE(TE) raamistik; ülevaade riiklikest süsiniku jalajälje hindamise raamistikest ja regulatsioonist Põhjamaades; territoriaalne kasvuhoonegaaside kvantifitseerimise lähenemisviis riikide, territooriumide, linnade ja omavalitsuste jaoks; tarbimispõhine kasvuhoonegaaside kvantifitseerimise lähenemisviis territooriumide, linnade ja omavalitsuste jaoks; keskkonnasõbralikult laiendatud sisend-väljundmeetod (EEIO) ja Exiovase maatriks kasvuhoonegaaside kvantifitseerimisel; vahendid kasvuhoonegaaside heitkoguste hindamiseks (OneClickLCA, Greenhouse Gas Protocol Guidelines); süsiniku neeldamise, süsiniku kompenseerimise, süsinikuneutraalsuse ja kliimaneutraalsuse mõisted; Euroopa taksonoomia ja ehitiste energiatõhususe direktiivi (EPBD) juhised. Õpilased mõistavad elutsükli hindamise (LCA) põhimõtteid ja kuidas seda meetodit kasvuhoonegaaside kvantifitseerimisel rakendatakse.

The course consists of three parts:
Part 1: The Estonian carbon footprint assessment method for new construction and renovation, based on life cycle assessment (LCA) and the European standards EN15978 and EN15804; the European LEVEL(S) framework; overview of national carbon footprint assessment frameworks and regulation in Nordic countries; environmental product declarations (EPDs) and most relevant EPD registers; tools for carbon footprint assessment for buildings; Estonian case study; OneClickLCA and Excel-based tools.
Part 2: Greenhouse gas quantification for territories, cities and municipalities; territorial and consumption-based greenhouse gas quantification approaches; relevant standards, guidelines and databases; tools for GHG emissions assessment; key concepts (global warming potential, carbon sink, CO2e sequestration, carbon neutrality and climate neutrality); European steering mechanisms (for example European taxonomy and Energy Performance of Buildings Directive (EPBD)); most relevant databases; examples of tools and climate action plans of European cities.
Part 3: Greenhouse gas quantification for organizations; Corporate GHG accounting standard by Greenhouse Gas protocol; challenges of Scope 3 quantification; guidelines and reporting.

-

-

-

-

Greenhouse Gas Protocol. A Corporate Accounting and Reporting Standard. Revised Edition (sino anno), World Business Council for Sustainable Development, World Resources Institute.
Häkkinen, Tarja & Kuittinen, Matti (2021), Madalsüsinikehituse suunas: Hindamise ja projekteerimise käsiraamat. ET Infokeskuse AS, Tallinn, Rakennustieto 2021, Helsinki. 194 pages.
Kalamees, Targo, Kertsmik, Kadri-Ann, Kurnitski, Jarek, Lylykangas, Kimmo, Oviir, Anni, Pasanen, Panu, Tikka, Sara (2021), Uuring ehituse süsinikujalajälje hindamisprintsiipide rakendamiseks Eestis. Lõpparuanne 31.12.2021.
Kuittinen, Matti, Organschi, Alan, Ruff, Andrew (2022), Carbon. A Field Manual for Building Designers, John Wiley & Sons. 272 pages. ISBN: 978-1-119-72076-8

Kimmo Sakari Lylykangas, täisprofessor tenuuris (EA - ehituse ja arhitektuuri instituut)